Harva võib kohata inimest, kel on kõrge enesehinnang, ent madal eneseusk. Inimesed, kel on terve enesehinnang, leiavad endile sobivaid, edukalt lõppevaid väljakutseid. Rohkem kohtame inimesi, kes küll usuvad endasse, ent kel on madal enesehinnang. Madala enesehinnanguga inimsed püüavad seda kompenseerida, pühendudes rohkem tööle või üritades teatud valdkonnas välja paista. Omal alal võib suurepärane kolleeg teada oma võimeid ja tegutseda enesekindlalt. Ent samal ajal võib ta olla väga ebakindel ja kahelda, kas ta on piisvalt hea või kas ta teistele üldse meeldib.
Alati me ei teadvusta endale, millised reeglid me oleme enda jaoks kehtestanud. Reeglid võivad olla paika pannud meie vanemad. Või loome neid teatud eluetapil endale ise. Võib-olla elad sa oma elu automaatselt reeglite järgi, mida sulle kunagi õpetati, ent sa ei tee seda teadlikult. Probleem on selles, et need reeglid võivad olla aegunud ja ammu enam sulle mitte sobida.
Miks ülitundlikel inimestel sageli napib eneseusku
Kõrged normid on sageli seotud madala enesehinnanguga. Kõrged normid võivad olla seatud madala enesehinnangu kompenseerimiseks. Mida rohkem sa arvad, et sa ei vääri armastust, seda rohkem üritad leida kompenseerivaid stareteegiaid. Ülitundlike inimeste madalat enesehinnangut mõjutavad erinevad tegurid.
- Meid on kasvatatud ühiskonnas, mille tavade kohaselt meei mahu ideaalsetesse käitumisnormidesse. Mõnda ülitundlikku on lapsena süüdistatud vaenulikkuses. “Ema ütles mulle, et ma olen liiga tundlik” Inger, 50
- Mõned meist olid sünnist saati vanematele kõvaks pähkliksja vanemad kurtsid meie üle. See ei jäänud meile märkamata. Kogemused, mis tugevamat last ei pruugi mõjutada, jäävad ülitundlikule lapsele meelde kogemustena, mil nad olid kellelegi teisele koormaks.
- Me oskame väga hästi otsida probleemi põhjust meist endist. Üks meie peamisi strateegiaid on püüda ennustada, mis võib minna valesti, sageli otsides puudusi oma käitumises. Me pigem süüdistame iseennast ega soovi kuulda kellegi teise ootamatut meie vastu suunatud kriitikat. “Kui keegi on mind kritiseerinud, mõtlen selle üle kaua järele. Isegi kui see kriitika ei ole põhjendatud, küsin ma endalt, et äkki see siiski vastab tõele ja mis saab siis, kui ma seda enam ei talu.” Janne, 31
- Sageli tunneme vastutust teiste inimeste probleemide ees. Juba lapsena võisime asju vussi keerata. Näiteks nagu järgmises loos: “Ma tundsin alati, et mu ema polnud õnnelik. Mul oli häbi, et ma ei suutnud tema masendushooge parandada, ja arvasin, et ma polnud piisavalt hea.” Ida, 52
Kuidas madal enesehinnang ja kõrged normid teineteist toetavad
Võib-olla oled sa vahetevahel mõelnud, et: minuga on raske koos olla, ent kui ma annan endast parima, siis mind ei hüljata. Vaikimisi: kui ma ei anna endast parimat, jään üksi. Või: Üldiselt olen ma selline, keda keegi ei suuda armastada, ent kui ma piisavalt pingutan, võetakse mind seltskonda. Vaikimisi: kui ma ei pinguta, jäetakse mind maha.
Kui sa arvad, et sind ei ole võimalik armastada, ent sa ei loo selle kompenseerimiseks erinevaid strateegiaid, kohtad lõpuks inimesi, kes võtavad sind sellisena, nagu sa oled. Elu näitab, et sinu oletused olid ekslikud.
Ometigi, madal enesehinnang ja kõrged normid hoiavad teineteist ülal. Käitudes vastavalt oma kõrgetele normidele ja luues kompenseerivaid strateegiaid avastad, et meeldid inimestele, ent sa ei tea kunagi täpselt, kas sa meeldid neile sellisena, nagu sa oled, või on see sinu abivalmidus, mis neid köidab. Niiviisi toidad sa edasi oma eelarvamust, et sind ei ole võimalik armastada. Isegi kui sa aeg-ajalt koged, et sind armastatakse, kinnitad endale, et inimestele meeldivad sinu kõrged normid, aga mitte see, kes sa tegelikult oled.
Nagu vastas üks naisklient, kui ma tema käest küsisin, mida ta arvab, kas ta meeldib mulle või mitte. “Jah,meeldin küll, aga ma tasun sulle selle eest.” Kliendid väidavad sageli: “Mul on nii hea tunne, et ma nende seansside eest sulle tasun, sest mul pole vaja sulle meeldida ega ennast huvitavaks teha.” Paljud inimesed maksavad, et neid omaks võetaks. Hool ja abivalmidus võib olla ka maksevahend. Kui sa maksad selle eest, et ühel või teisel moel kuhugi kuuluda, ei või sa kunagi olla kindel, kas inimestele meeldid sina või hoopis see, mida sa nende heaks teed. Nii ei kao madal enesehinnang hoolimata positiivsetest kogemustest kuhugi.
Kõrged normid mõjuvad halvasti ka sinu enesetunnetusele, sest sa petad ennast jätkuvalt. Endale seatud kõrged nõudmised kurnavad sind. Kui sa oled harjunud end pidevalt analüüsima ja süüdistama, võid kergesti sattuda nõiaringi.
Kui sa oledki seadnud endale väga kõrged normid, on ülioluline, et teeksid nendes järeleandmisi. Vastasel juhul sa kurnad ennast. Piisab sellest, kui vaatad üle oma käitumisreeglid. Sa pead lihtsalt harjutama. Kui sa oled nõus proovima ja eirad oma käitumisreegleid, veendud, et oodatud katastroofi ei järgne. Iga kord, kui sa koged, et kõik on hästi – isegi siis, kui sa ei küündi oma kõrgete normideni – tugevneb sinus vähem perfektne ja pingevaba pool. Oma käitumisreeglite eiramine ja normide langetamine toovad imelisi kogemusi – hoolimata sellest, mida sa mõtled ärevushoogude ajal – ning sa näed, et sa meeldid inimestele ka siis, kui su käitumine pole täiuslik. Mõned inimesed ehk ütlevad sulle ka, et sa oled muutunud vabamaks, sinuga on lihtsam suhelda ja mõnusam aega veeta.
Kogemine, et midagi ei juhtu, kui sa jääd iseendaks ega pea kogu aeg mõtlema teistele, mõjub hästi ka sinu enesetunnetusele. Oma norme langetades tekib sul rohkem energiat teistega aega veeta. Sa sisened konstruktiivsemasse ringi.
Allikas: Ilse Sand “Armastades ennast”, kirjastus Pilgrim
