Varia
05.06.2016, 12:34

Maarja Paesalu annab hüva nõu ja häid nippe tulevastele palveränduritele

Kaks aastat tagasi läbis Maarja Paesalu 32 päevaga jalgsi 760 kilomeetrit mööda legendaarset palverännuteed Camino de Santiago Hispaanias ning jõudis mitmete oluliste eluliste taipamisteni. Oma kogemusi kirjeldab ta värvikalt raamatus "Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele" ning täna kell 14 Raadio 2 saates " Hallo, Kosmos!".

Igal aastal kõnnivad tuhanded palverändurid Loode-Hispaanias asuvasse Santiago de Compostela linna, kuhu on maetud apostel Jaakobus. Palverännakut, mille nimeks on Jaakobuse tee (Camino de Santiago), tehakse Hispaania radadel juba 9. sajandist. Ent tänapäeva palveränduritel on keskaegsete ränduritega vähe ühist. Ristiusk pole enam ainus motiiv, miks rännakul käiakse, riietus on ilmastikukindlam, kodustega võimaldab sidet hoida mobiiltelefon, palverändurite öömajad on üsnagi puhtad ja modernsed ning surmahaigused ei mölla. Kuigi teekond Santiago de Compostelasse on nüüd moodsamat nägu, tasub enne kõndima asumist end sellegipoolest kurssi viia palverännaku praktilise poolega.

Nõuandeid ja teavet tulevastele palveränduritele

Võtke palverännakule kaasa ainult hädavajalikud asjad: rännuteele jääb küllalt poode ja apteeke, kus saab oma varusid täiendada.

Seljakoti suurus võiks olla kuni 50 liitrit.

Koti raskus võiks olla 10% teie kehakaalust, mitte rohkem. Kodus kotti kaaludes arvestage, et rännakul annavad sellele lisaraskust vesi ja toit, mida peate kohapeal hankima.

Tähtis on, et seljakoti raskus langeks puusadele, mitte õlgadele.

Enne rännakule minekut tasub kõik kaasavõetavad asjad seljakotti pakkida ja kotiga paar tundi kõndida, et teada saada, kas kott ikka on paraja raskusega ja mugav kanda.

Jalanõud ei pea tingimata olema matkasaapad (kui te ei plaani väga mägisel ja ebatasasel pinnasel rännata), vaid sobivad ka tavalised spordijalatsid.

Jalanõud tuleb enne rännakut sisse käia ja need ei tohi kusagilt hõõruda ega pigistada.

Sokid peaks laskma õhku läbi ega tohiks ajada jalgu higistama.

Sihtkohta jõudes on hea jalga torgata sandaalid või plätud, mis sobivad ka duši all käimiseks.

Selleks et säästa liigeseid, on mägisel pinnal kõndimiseks hädavajalikud käimiskepid.

Pakkige kõik asjad kilekottidesse või muretsege kotile vihmakindel kate ja rännakul jälgige, et teil oleks alati kuivi riideid, mida selga panna.

Reisi eelarve sõltub sellest, mille peale kavatsete palverännul raha kulutada. Igaks kõndimispäevaks võiks planeerida 30 eurot. Sellest piisab juhul, kui ööbite enamasti riiklikes öömajades ja ostate toitu supermarketitest. Siis saate endale lubada hommikust kohvikus käimist, mõnikord muuseumide külastamist ja vahel ka restoranis einestamist.

Kui teil on Eestis olemas ravikindlustus, muretsege endale ka Euroopa ravikindlustuskaart: see tagab teile Hispaanias õiguse erakorralisele arstiabile.

Esimeses öömajas, kuhu palverännakul jõuate, muretsege võimaluse korral kohe endale palveränduripass ja igas järgmises ööbimiskohas laske oma passi lüüa palverännutempel. Palveränduripassi hind on 2-3 eurot. Kui öömajapidajal pole palveränduripassi anda, võite seni, kuni passi saate, palverännutempleid koguda näiteks oma märkmikku või mõnele paberilehele.

Lisaks öömajadele on palverännutemplit võimalik saada ka kirikutes, muuseumides, kohvikutes ja teistes avalikes asutustes.

Hoidke väärtasjad, isikut tõendav dokument, raha, pangakaart ja palveränduripass alati enda ligi, ärge jätke neid hetkekski valveta.

Paljudesse kirikutesse ja muuseumidesse saab palveränduripassi ettenäitamisel sisse tasuta või soodsama hinnaga.

Palverännakul kõnnitakse päevas keskmiselt 20 km, aga alati võib käia vähem või rohkem. Valige kõndimiseks oma tempo: kui tunnete, et tahate aeglasemalt või kiiremini käia kui teised rändurid, siis tehke seda.

Ärge esimestel rännakupäevadel kõndimisega üle pingutage.

Katsuge enamik päevateekonnast ära käia hommikupoolikul, sest kella kaheteistkümnest kolmeni on ilm üsna palav.

Puhake kõndides pikemalt iga 5-10 km järel, vajaduse korral ka sagedamini.

Iga kümne kõndimispäeva kohta tasub teha üks puhkepäev. Eriti hea on seda teha suuremas linnas, et pisut kauem ringi vaadata.

Kui on tekkinud terviseprobleemid, on mõistlik paar päeva kõndimisest puhata.

Varuge igal hommikul enne teele asumist piisavalt vett (1,5-2 liitrist peaks päeva alustuseks jätkuma) ja jooge aeg-ajalt ka siis, kui teil pole janu.

Hispaania linnade avalikest joogikraanidest saadava vee kvaliteet on üldiselt hea. Alati võib kraanivett küsida ka mõnest kohvikust – antakse tasuta.

Ärge jooge allikatest ega veevõtukohtadest, sest võite haigestuda.

Enne kõndima hakkamist ja ka õhtul pärast päevateekonda niisutage oma jalgu vaseliini või jalakreemiga, et vältida villide teket.

Jalgu kosutab ka see, kui neid rännaku jooksul igal võimalusel õhutate.

Kui jalale tekib vill, saate sellest kergesti lahti niidi ja nõelaga. Desinfitseerige nõel ja niit, ajage niit nõela taha, torgake nõel villist läbi (ettevaatust: nõel ei tohi mingil juhul villialuse naha sisse minna!) ja tõmmake niit läbi villi. Võtke nõel niidi tagant ära ja jätke niit ööseks villi sisse. Niit imab vedeliku endasse ja vill vajub lössi. Hommikul tõmmake niit ettevaatlikult villi seest välja. Nüüd ei tohiks vill teile enam valu teha ja peaks paari päeva jooksul kaduma.

Palverändur ei saa mitut ööd magada samas öömajas, erandiks on Santiago öömajad, kus võib viibida järjest kolm-neli ööd. Tervisemurede korral, mis takistavad edasiminekut, tohib igasse öömajja erandkorras jääda kauemaks kui üheks ööks.

Öömajades on kindlasti olemas tekid ja padjad, mõnes kohas antakse ränduritele ka ühekordne lina ja padjapüür.

Ärge oodake öömajadelt luksust, vaid leppige lihtsate tingimustega.

Palverändurid koristavad enda järelt ise. Hoidke puhtust, et järgmistel palveränduritel oleks samuti meeldiv öömajas viibida.

Arvestage, et magate öömajades ühes ruumis paljude inimestega, kellest mõned kindlasti norskavad. Selleks et saaksite välja puhata, võtke kaasa kõrvatropid.

Tavaliselt panevad palverändurid magamiseks selga puhtad riided, millega nad järgmisel päeval ka edasi liiguvad.

Magama minnakse öömajades kell kümme või üksteist ja ärgatakse juba kell kuus, et teele asuda hommikujaheduses.

Riiklikus palverändurite öömajas maksab ööbimine enamasti 10 eurot. Vahel on selle hinna sees ka hommiku- või õhtusöök või isegi mõlemad.

Eraomanduslikus palverändurite öömajas on ühe öö hind 15-25 eurot. Ka nendes öömajades pakutakse vahel hommiku- või õhtusööki või mõlemaid.

Öömajades on sageli köögi kasutamise võimalus. Kõige odavam ongi osta toiduained kohalikust supermarketist ja kambakesi öömaja köögis süüa teha.

Hispaania söögikohtades pakutakse kolmekäigulisi lõuna- ja õhtusööke, nende hinnad algavad 15 eurost. Tihti võimaldatakse neis kohtades palveränduritele odavam kolmekäiguline lõuna või õhtusöök; selle hind on umbes 10 eurot.

Hommikust on tore süüa kohalikes kohvikutes, kust saab 3-4 euro eest tassi kohvi ja selle kõrvale suure sarvesaia või kaks moosiga röstsaia.

Hispaania supermarketites saab maksta pangakaardiga, kuid palverändurite öömajades, paljudes söögikohtades ja muuseumides pole see võimalik, nii et varuge endale alati piisavalt sularaha. Suuri summasid ei maksa siiski kaasas kanda, sest enamasti iga 15 km järel jõuate suuremasse asulasse, kus on pangaautomaat.

Kasutage kindlasti oma nahatüübile sobivat päiksekreemi, sest Hispaania päike on salakaval.

Pesemisvahend võiks olla võimalikult universaalne, nii et saate seda kasutada nii oma keha ja juuste kui ka rõivaste pesemiseks.

Paljudes öömajades on olemas pesumasinad ja kuivatid, mille kasutamise eest küsitakse paar eurot.

Kui pesu pole öö jooksul ära kuivanud, kinnitage see oma seljakoti külge, et see kõndimise ajal kuivaks.

Kui kahtlustate, et olete mõnest öömajast saanud kaasa mingid putukad, siis peske esimesel võimalusel pesumasinas ära kõik oma asjad ja need, mida pesta ei saa (nt seljakott), desinfitseerige putukatõrjevahendiga.

Kuna Hispaanias (eriti väiksemates asulates) ei räägita kuigi palju inglise keelt, tasub enne rännakut selgeks õppida mõned hädavajalikud hispaaniakeelsed sõnad ja väljendid.

tere – hola
head aega – adiós; hasta luego
aitäh – gracias
toidupood – supermercado
apteek – farmacia
palverändurite öömaja – albergue
joogikõlblik vesi – agua potable
meespalverändur – peregrino
naispalverändur- peregrina
palveränduripass – credencial del peregrino
palveränduri lõuna/õhtusöök – menú del peregrino
hommikusöök – desayuno
kohv piimaga – café con leche
kirik – iglesia; catedral
muuseum – museo
bussipeatus – parada de autobús
rongipeatus – parada de tren
lennujaam – aeropuerto
Kas räägite inglise keelt? – Habla inglés?
Palju maksab? – Cuánto cuesta?
Kas kaardiga saab maksta? – Se puede pagar con tarjeta?

Soovituslik nimekiri, mida kaasa võtta ( rännuperioodil aprilli algusest oktoobri lõpuni)

hügieenitarbed (sh pesemisvahend, mis sobib nii keha kui riiete pesemiseks)
mõni pesulõks
kirjaklambrid, millega pesu seljakoti külge kuivama kinnitada
märkmik
fotoaparaat
isikut tõendav dokument
sularaha
telefon
pangakaart
esmaabikomplekt (desinfitseerimisvahend, valuvaigisti/palavikualandaja, söetabletid, põletikuvastane kreem, plaastrid, niit, nõel)
müts
vihmariided või -keep
väike kerge vihmavari
päiksekreem
päikseprillid
käimiskepid
taskunuga
kaks paari aluspesu
kolm paari sokke
kaks lühikeste varrukatega särki
üks pikkade varrukatega särk
kaks paari pükse
soe dressipluus
õhuke sall
kiiresti kuivav rätik keha kuivatamiseks õhuke magamiskott või -lina
plätud
väike pea- või taskulamp
väiksed käärid
kõrvatropid