Maarahva kalender: pärnakuu pühad ja ajad

Aastaringi kuuendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: pärnakuu, suvekuu, piimakuu/ piimäkuu, kesakuu, õilmekuu, sortsikuu ja heinakuu.

Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Pärnakuu oli muiste oluline pärnaniine varumise aeg ning kuu lõpus puhkevad lõuna pool pärnaõied. Suvekuu toob suve ja piimakuul on lehmade piimaand kõige suurem. Kesakuul kyntakse kesa, õilmekuul on õiterohkus ja heinakuul algab heinaaeg.

Jaanikuu nimi pärineb kirikukalendrist, kus 24.06. pyhendati keskajal juudi soost prohvet Johannesele. Nime algupärand heebrea keeles on Yochanan, ning Johannes on selle ladina vaste, millest omakorda on tuletatud eestipärane Jaan.

Juuni ehk juni nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Iunius – mis on vanarooma aasta 4. kuu – on seostatud esmalt Jupiteri naise Junega. Samuti on seda peetud noortekuuks (iuniores – ld keeles noored).

Pärnakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) sommarmånad – suvekuu, Poola czerwiec – noored mesilased, Leedu birželis – kasekuu, Horvaatia lipanj – pärnakuu, Ukraina червень – punaste marjade kuu/ kilptäi kuu (kilptäist saadi punast värvi).

Emakeelseid kuunimesid kasutavad hõimurahvad ytlevad pärnakuu kohta nõnda:

komid löddz’a-nomja – parmu- ja sääserohke, ersad ashtemkov – puhkamisekuu, marid peledõš – lill. Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult kesäkuu, mille varasem tähendus on sööti jäänud põllumaa. Kesakuul kynti kesa nii Soomes kui Maavallas. Varem on Soomes kasutatud suvikuu nime.

Pärnakuu pyhad

Suured päevad, 21. – 24.06. Pärnakuus jõuab kätte aasta kõrghetk, mida esivanemad on kutsunud suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leeduks- leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lyhimad ööd. Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pyha pidama. Leedotuli syydatakse õhtul enne seda, kui päev keerab oma käigu lyhemaks, pimenemise ja jõulude poole.

Leedopäeval, 24. pärnakuud lahkub päike pesast. Päevad hakkavad taas lyhemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa poole. Leedopäeval käiakse omaste kalmudel ja kylastatakse sugulasi.

Esivanemad on tuld kui sellist pyhaks pidanud ja keelanud selle ääres vanduda, riielda või muul kombel halvasti käituda. Me peaksime hoolitsema ka selle eest, et tulle ei satuks rämpsu. Tuleroog olgu ikka puit ja muu taimne ollus. Kui olla tule ääres rõõmus, laulda, mängida ja tantsida, tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.

Kuu taevas

Kahaneva (vana) kuu kõva aeg (neljas veerand) 1.06. – 3.06.

Kadukuu (kuu lomise aeg) pehme aeg 3.06. – 7.06. (astronoomiline kuuloomine 5.06. kl 6.00)

Kasvava (noore) kuu kõva aeg (esimene veerand) 7.06 – 12.06.

Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 12.06 – 18.06 (teise veerandi algus 12.06. kl 11.10)

Täiskuu kõva aeg 18.06. – 22.06. (astronoomiline täiskuu hetk 20.06. kl 14.02)

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 2206. – 27.06.

Kahaneva (vana) kuu kõva aeg (neljas veerand) 27.06. – 2.07. (neljanda veerandi algus 27.06. kl 21.19)

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Noorel kuul pygamine paneb aga villa kiiremini kasvama. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) pärnakuus pole. Nõrgemad kaduneljapäevad on 2.06. (neljanda veerandi neljapäev) ning 30.06. (neljanda veerandi neljas päev, yhtlasi neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.


Rahvatarkusi

Kui jaanikuu mahe, siis on seda kua jõulukuu. Kui on niiske, suab teri ja veel enam ädalt. Tõrma

Kui juunikuus pala, on joulu aegu kylm. Karja

Vihmane jaanikuu kasvatab hästi vilja. Nõo

Vanasti kõik, kes vähe suutsid, läksid leedutulele. Vanal aal sa pidid yhe kadagaoksagi tulle viskama, kui sinna läksid. Muhu

Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn. Tõrma

Kui jaanitulele mindi, käidi kolm korda edespidi ja kolm korda tagurpidi ymber tule, siis pidi aasta hästi õnnestuma. Ebavere

Kui yle tule hypata, siis olevat terve aasta läbi terve. Jämaja

Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive. Näi ärä kah, ku torupilled käisiv jaanitule all. Karksi

Allikas: Maavald.ee

Seotud