Rohkem kui kuue miljardi valgusaastaseid vahemaid hõlmaval uuel kaardil on 99-protsendilise täpsusega ära toodud 1,2 miljoni galaktika asukohad.
Arvestades, et mõõtmised on sooritatud ühestainsast ruumipunktist triljonite kilomeetrite kauguselt paistvaid tillukesi valgustäppe vaadeldes, on tegemist märkimisväärse saavutusega.
Uus kaart kujutab endast kaalukat argumenti hüpoteesi kasuks, mille kohaselt meie universum on tasapinnaline. Uurijate osutusel on tõenäoline, et maailmaruum on tegelikult lõputu nii ajas kui ka ruumis.
Kaardi koostamiseks kasutatud andmed koguti barüonide ostsillatsioonide spektroskoopilise vaatlemise projekti BOSS (Baryon Oscillation Spectroscopic Survey) raames.
Barüonide akustilised ostsillatsioonid kujutavad endast väga noores universumis tekkinud osakeste ja energia laineid, mis levivad kosmilises ruumis samamoodi nagu lainevirvendus veepinnal.
Kuna nende barüonilainete liikumise kiirus on standardne, saab neid kasutada “galaktikatevahelise mõõdulindina” täheparvede asukohtade suhteliselt täpseks määramiseks.
“20 aastat tagasi vaidlesid astronoomid hinnanguliste mastaapide üle, mis erinesid üksteisest kuni 50 protsendi ulatuses.
Viis aastat tagasi olime ebakindluse kahandanud juba vaid viiele protsendile; kaks aastat tagasi oli see kaks protsenti,” rääkis BOSS-i juhtiv uurija, Lawrence Berkeley nimelise riikliku laboratooriumi vanemteadur David Schlegel. “Üheprotsendiline veamäär jääb standardina püsima veel väga pikaks ajaks.”
See kõik ütleb meile üsna palju universumi ülesehituse ja selles toimuvate protsesside kohta. Täpse galaktilise mõõdulindi olemasolu võimaldab suhteliselt lihtsalt välja arvutada, kas universum on lapergune või kaarjas ning kas see paisub, tõmbub kokku või püsib staatilises olekus.
Möödunud nädalal Ameerika astronoomialiidu AAS 223. istungil oma tööd esitlenud BOSS-i uurimisrühma teadlaste sõnul annavad tulemused tungivalt mõista, et universum on “ebatavaliselt tasapinnaline” ning tõenäoliselt lõputu, ulatudes mõõtmatutesse kaugustesse nii ajas kui ka ruumis.
Universumi lapik olemus tähendaks, et tumeenergia — kui see üldse olemas on —, jaotub maailmaruumis ühtlaselt, käitudes võib-olla suisa kosmoloogilise konstandina, ning et selle tugevus ei muutu (sest muidu peaks universum rohkem kaarduma).
Autor: Lauri Jürisoo, Delfi Forte toimetaja
Allikas:
www.FORTE.ee
