Peaaju pikim – uitnärv – mõjutab sisemist tasakaalu, stressitaset, hingamist, rääkimist, südamelöökide sagedust ja tugevust, higistamist ning mida kõike veel. Ta on sidekanaliks aju ning suurema osa elundite vahel. Kundalini jooga meister Yogi Bhajan on tähendanud: “Arstiteadus ütleb, et uitnärv on tähtis. Jooga ütleb, et see on ülimalt tähtis.”
Jooga tõdeb sedagi, et kui sa oma vagusnärvi ei virguta, võid mõne aastaga peast segi minna. Närtsinud ja nukrat uitnärvi seostatakse lisaks muule ka põletike ja valuga. Et kõike seda ei juhtuks või kui juba juhtunud, siis olemine helgemaks läheks, tee nii:
- Hinga aeglaselt ja sügavalt ehk harrasta jooga täishingamist
- Ümise või laula oma lemmiklaulu, või miks mitte mõnd mantrat
- Pese nägu külma veega
- Mediteeri armastavast headusest
- Hoia soolestiku tervis tipp-topp
Lisaks filmikeses toodule, aitab uitnärvi virgutada ka palveasend, milleks tõsta käed südame kõrgusele, suru peopesad ja sõrmed tihedalt üksteise vastu ning pöidlanukid kergelt rinnakul asuvasse pisikesse lohku. Surve rinnakule äratab uitnärvi kaudu lisaks käbinäärme ja ajuripatsi, juhtides aju tavarütmist sagedusega 14 Hz ja üle, meditatiivsete alfalainete sagedusele 8-13 Hz.
Veel saad vagusnärvi mõjutada huuli harjumuspärasest teistmoodi liigutades, näiteks vilistades. Vilistamine lõdvestab pinged ja stressid kehast minema. Yogi Bhajani sõnul on vilistamises koos hingamine, muusika ja huulte liigutamine. “See on väga võimas. Sõdurid hakkavad marssides vilistama ja laulma. See lõdvestab seest- ja väljastpoolt. See loob tasakaalu.”
Kõigest sellest teada saades hakkasin hommikuti uhama nägu üle külma veega, mis muidu ju ka mõnus ja värskendav. Ja õhtuti, no ikka võimalikult igal õhtul, tegema 5-5-5 rütmis jooga täishingamist stressi maandamiseks. Kui ma kõnniringil vahetevahel iseendaga kõva häälega juttu ajan – mõnikord miskipärast inglise keeles või imelikke madalahäälseid jorinaid kuuldavale lastes, siis nüüd hakkan vahelduseks hoopis laulukest ümisema või vilistama. Proovisin, tuleb välja küll! Vilistamine. No ja küll ma ka palveasendis mediteerimise korrapäraselt oma päeva mahutan. Soolestiku tervis? Seda teemat pean veidi rohkem uurima.
Uitnärv – nervus vagus
Ka vagusnärviks kutsutu on kümnes, paariline peaajunärv. Alguse saab see piklikajust ning kulgeb mõlemalt poolt kaela üle rinna kõhuõõnde. Uitnärv mõjutab, see tähendab varustab närvierutustega muu hulgas kõrvalesta, kilpnääret, neelu, kõri, südant, bronhe, kopse, söögitoru, magu, maksa, neerusid, soolestikku, kõhunääret, põrna, kusepõit, suguelundeid.
Parem- ja vasakpoolse uitnärvi kulgemine
Peaajunärvid, ka kraniaalnärvid, on 12 paari ajutüve segmentide närve. Need on:
I haistmisnärvid
II nägemisnärv
III silmaliigutajanärv
IV plokinärv
V kolmiknärv
VI eemaldajanärv
VII näonärv
VIII esikuteonärv
IX keeleneelunärv
X uitnärv
XI lisanärv
XII keelealune närv
Autor: Marika Makarova
Allikas: Makarikamaa.wordpress.com
