Theia hävis, kuid selle jäänused ning Maa küljest pärit kivimipuru jäid Maa ümber tiirlema, kuni sellest moodustus Kuu.
Nii kauge aja sündmuste taastamiseks uurivad geoloogid mineraale, mis tekkisid väga noorel Maal. Guillaume Avice ja Bernard Marty analüüsisid Maa vanimaid kvartse. Need pärinevad Lõuna-Aafrikast ja Austraaliast ning on ligi 3 miljardit aastat vanad. Kvartsis säilib ülihästi tolleaegne väärisgaas ksenoon, mille isotoopide suhtarvu sai võrrelda praegusel ajal Maal leiduva ksenooniga.
Uurijad lisasid need andmed mudelisse, mille põhjal arvutatakse välja Kuu tekkimise ja Maa lõpliku kujunemise aeg. Ksenoonianalüüsi andmetele tuginedes võibki öelda, et Kuu tekitanud kokkupõrge toimus üsna varsti pärast Päikesesüsteemi tekkimist.
“Ksenooni koostise põhjal arvutasime välja, millal tekkis Maa atmosfäär. Tõenäoliselt juhtus see kohe pärast seda, kui meie planeet põrkas kokku teise planeediga ja kokkupõrkel vabanenud kivimipurust tekkis Kuu. See juhtus umbes 40 miljoni aasta vanuses Päikesesüsteemis,” selgitas Avice.
Uurija sõnul on Päikesesüsteemi kõige vanemad kivimid on 4,57 miljardi aasta vanused. Meie planeet peab kindlasti olema nendest noorem, kuid tõenäoliselt ei saa inimene kunagi teada Maa täpset vanust.
Allikas: www.novaator.ee
