Ma toon näiteid, kuidas tajub maailma ja olukordasid vanas energias inimene ja uue ajastu lumehelbeke:
1. Sõber varastab sinult raha. Vanas energias inimene on pettunud ja kurb, et temalt raha varastati ja ta rahasummast vaesemaks jäi. Lumehelbeke seevastu on pettunud, et keegi temaga üldse nii teha sai. Tal ei ole kahju rahast, vaid ta on kurb peamiselt valeliku käitumise üle.
2. Sinu ette tuuakse kandik ilusate asjadega. Vanas energias inimene näeb peamiselt ilusaid kingitusi ja esemeid ning võtab need avasüli vastu. Lumehelbeke ei näe kandikut ega asju, ta näeb inimest ja energiat kandiku taga ning tajub selgelt, miks talle see kandik ulatatakse, kas pelgalt heast tahtest või omakasupüüdlikul eesmärgil.
3. Sulle öeldakse tähtis sõnum. Vanas energias inimene kuuleb ainult seda mida öeldakse, uue ajastu lumehelbeke kuuleb tegelikku suhtumist ja hoiakut sõnade taga. Samamoodi loeb lumehelbeke pockerface’i näost kõik tegelikud mõtted ja emotsioonid välja. Lumehelbekesele pole mõtet valetada. Ebaõiglust ja ebasiirust võtabki ta solvanguna.
4. Töötegemisest arusaamine. Vanas energias inimene on harjunud tegema kellast-kellani tööd. Ta on täielikult mõistuse tasandil, täites kellegi poolt ette programmeeritud käske ja norme, olles sealjuures pinges ja alateadlikult hirmul. Uue ajastu lumehelbeke eeldab, et teda usaldatakse ja ta teeb tööd siis kui ta ise tahab. Ta töötab hingetasandil ja järgib intuitsiooni, käitudes teinekord ebaloogiliselt, aga tehes alati õigeid otsuseid. Ta võib kätte antud vabaduse korral teha tööd ka hommikuti kell viis või öösel kell kaks, võttes kokku kõik oma jõuvarud ning tehes ära nädala töö poole väiksema ajakuluga. Lumehelbeke tahab olla vaba. Vabadus paneb lumehelbekese liikuma.
5. Allumine teistele isikutele/ institutsioonidele. Vanas energias inimene mõtleb vähe enda vajaduste peale, kartes kõiki teisi millegagi pahandada. Ta juhindub instinktist olla teistele meele järele, surudes enda vajadused alla. Lumehelbeke seevastu mõtleb enda vajaduste peale eelisjärjekorras, sest ta mõistab, et hoolitsedes enda eest hästi, suudab ta ka maailmale rohkem pakkuda. Lumehelbeke teab, et rahulolev inimene on rohkem produktiivsem kui elust tüdinenud närvipundar. Lumehelbeke ei püsi raamides. Kui keegi proovib teda oma käskude ja keeldudega “kodustada” jookseb ta omadega kokku ega suuda enda tõelisi potentsiaale rakendada. Seega võib ettevõte oma jäikade reeglitega teha ühest hea potentsiaaliga noorest töötajast hoopis juhmi motivatsioonipuuduses logardi.
Kokkuvõtvalt: Lumehelbekesed on ülitundlikud õigluse, eetika, vabaduse, usalduse ja austuse suhtes. Neile ei ole võimalik valetada, sest ebasiiruse või millegi kahtlase tajuvad nad koheselt ära. Nad ei ole pettunud teiste tegudes ega sõnades, vaid nad on pettunud tegude ja sõnade taga olevates motiivides.
Kui lumehelbeke ei käi tööl ja ei saa oma eluga iseseisvalt hakkama, siis ei tulene see liigsest mugavusest ja tahtmisest teiste seljas parasiidselt liugu lasta, vaid nad on lihtsalt enda Tõelise Mina ära kaotanud. Nad ekslevad kompassitult ringi, suutmata end vanadesse ühiskonnamustritesse sulandada (sest süsteem ei sobi) ja uute ühiskonnamustritega end siduda (süsteem pole veel välja kujunenud). Sellises kahe maailma vahel ekslemises nõrgemad murduvad, tugevamad painduvad. Lõhe põlvkondade vahel on meeletult suur, seda eriti just energeetilisel tasandil, mil ühed valdavad ainult verbaalset ja mentaalset maailma tajumist ning teised on telepaatilised ja loevad infot õhust.
Aga maailm on muutumised ning koos sellega oleme meie. Kellast kellani töökohad on kadumas, inimeste allutamine muutub üha keerulisemaks, usaldus tuleb tagasi. Asjade omamine muutub üha tähtsusetumaks ning rohkem väärtustatakse elamusi, olemisi ja kogemisi. Kui vanas energias inimesed elavad minevikus ning tulevikus, siis uue ajastu noored elavad olevikus, siin ja praegu, kohalolus. Uute lumehelbekeste põlvkonna näol on lootust, et maailm keerab tagasi rohkem näoga looduse poole, tarbimise – ja omamise kultuur väheneb ning üle laipade trampiv saavutamisvajadus “olla keegi” muutub naeruväärseks. Seetõttu on ka noortel koolisüsteemis paljusid asju keeruline mõista kui inimese intuitsioon ütleb üht, aga õpetaja räägib hoopis teist. Neid sunnitakse muutuma kellekski, kes nad tegelikult ei ole.
Kallid lapsevanemad, tunnustage oma noori, julgustage neid olema iseenda moodi ja tuletage meelde, et elamine oma sisetunde järgi on kõige õigem valik. Mida vähem inimene intuitsiooni kasutab, seda rohkem kasutab ta mõistust ning seetõttu täiskasvanuna me seisamegi nõutult pea laiali otsas ega tea mida eluga peale hakata. Hing tahab üht, mõistus ütleb teist ja olemegi segaduses ning eksinud. Tulemuseks on palju õnnetuid, eluga rahulolematuid stressis inimesi.
Intuitsiooni kasutades teeb inimene linnulennult enda positiivseks kõrgemaks hüvanguks paremaid valikuid ega hakka aega raiskama ebaolulise peale. Eristades kohe olulist ebaolulisest jääb rohkem eluenergiat alles ja tekib rohkem vabadust elu tõelisteks elamiseks.
Allikas: Kõiksuse kanaldused facebooki leht
