Kui ma möödunud suvel nägin ühte Eesti suurfirma reklaami, kus mainiti „oma sisemise lapse avastamist“, sain aru, et see kontseptsioon on muutunud väga laialdaseks. Minu arust on see tõepoolest üks olulisematest kontseptsioonidest psühholoogias. Juba alates Sigmund Freudist on see idee olnud psühhoanalüütilises maailmas väga tähtis, kirjutab Roman Timofejev oma raamatus "Sisemine tasakaal".
Katkend Roman Timofejevi raamatust “Sisemine tasakaal”
Freud hakkas kasutama meetodit, kus inimene lamas pikali, nii et ta ei näeks terapeuti, ning rääkis vabalt kõigest, mis aga assotsiatiivselt pähe tuli, sealhulgas oma unenägudest. See tõi esile küllaltki sügava regresseerumise. Praeguseid termineid kasutades – Freud tõi sisemise lapse inimestes ruttu esile.
