Mõtlen viimasel ajal tihti sellele, kuidas meie ühiskond on sõna otseses mõttes väärastunud. Meil on kõrged aktsiisid alkoholile, tubakale, hasartmängudele jne. Kaks esimest on teatavasti mürgid ja surve Haigekassa eelarvele, kui tsiteerida Liisa Oviiri. Rahva tervisest hoolimise sildi all räägitakse kokku igasugust sodi. Mis aga tegelikult oleks rahva tervisest hoolimine? Alustuseks tuleks lettidelt korjata leib ja sai. Jah, just tavaline leib ja sai, õigemini kõik jahutooted, rapsiõli ja palju muud, mida me eluks vajaliku toidukraamina poest ostame. Välja arvatud mahetooted, on meie teravili kõik pritsitud põllumajandusmürkidega, kõik!
Ja see mürk ei kao mitte kuskile, me sööme selle kõik omale sisse, päevast päeva. Glüfosaat näiteks ei lagune ka leiva ja saia küpsetamisel, olles enne kenasti viljaterasse kogunenud. Juba 90-ndate algul näitasid uuringud, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas on suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise arv, ehk siis vähki.Põllumees, kes sa seda praegu loed, ära loo omale illusiooni, et sind see ei puuduta, sa pritsid vähki ja ilmselt oled seda kogu aeg teadnud arvates, et sind see ei puuduta.
