"Mõnes peres ei saa kõik lapsed omavahel läbi ja iseenestki mõistetav, et inimeste iseloomud on erinevad ja vahel ei klapigi ka ühe ja sama pere lapsed. Leian, et ebakõlad ja ebaklapp ühes peres on ainuõiguslikult emade tegelik süü ja "pärand". Kui sa oled õige ema, siis sa tõepoolest armastad lapsi ühtmoodi ja ei tee kellelgi vahet, jagades oma tähelepanu kõigile. Hetkest, mil sa hakkad kedagi eelistama ja üht või teist last tõrjuma, tekib konfliktolukord kogu peres ja halvemal juhul on see jääv.... isasid siin süüdistada ei saa, sest hingelises pooles on ema pere hoidja, isad lähevad kaasa sellega, mida neile "ette söödetakse" ja nii ka arvamust ühest või teisest lapsest kujundatakse, sest isadel pole aega hingeliselt süüvida," kirjutab Alkeemia lugeja Kanela Kaiser.
Härdalt mõeldes ja vaikselt pisaratel voolata lastes, samal ajal süda armastusega nii üle valatud, et saates seda suurt tunnet ka kõigile osalistele, kes mõtteis liiguvad. Jah, seda juhtub ikka ja mida vanemaks saad, seda enam. Sellisel hetkel sa nagu ühelt poolt oled enda ja oma kasvatuse ning väärtushinnangutega rahul, kuid tunned, et äkki ei ole ikka piisavalt palju endast andnud.
