Siiani pole päris selge, miks me vajame igaöist und, kuid magamatuse kurnavat mõju on kogenud kõik inimesed.
Magamata ööle järgneb raske päev, kus pea on raske, nagu oleks kiviga pihta saanud. Unetuse mõju ongi biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele, näitasid Rootsi Uppsala ülikooli teadlased.
Christian Benedict uuris 15 tervet vabatahtlikku meest, kes said katse käigus magada nii kaheksatunnist ööund, kui pidid vahepeal terve öö otsa üleval olema. Pärast unetuid öid tekkisid vabatahtlike verepildis ootamatud muutused. Veres tõusis erakordselt kõrgele närvikoele iseloomulike enolaaside ja kaltsiumi siduvate valkude tase.
Tavapäraselt leidub neid aineid ajus. Verre satuvad need neuronite hukkumisel. Seega muudab vaid üks magamata öö ajus toodetavate ainete tasakaalu ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused. See omakorda võib kiirendada närvisüsteemi laastavate haiguste teket.
Benedicti sõnul võib pidev magamata olek soodustada nii Alzheimeri tõve kui parkinsonismi tekkimist. Seevastu hea uni hoiab närvisüsteemi kauem tervena.
Uurimus ilmus ajakirjas Sleep.
Allikas: www.novaator.ee
