Lõpeta teesklemine

Loomulikult tahad sa olla kas hea tüdruk või pai poiss. Loomulikult on sul silme ees pilt, milline täiuslikkus välja peaks nägema ja sa annad endast kõik, et tegelikkus selle kujuteldava pildiga kokku sobiks. Öeldakse: „Teeskle, kuni õnnestub.“ Kuigi ma mõistan selle ütluse loogikat, arvan siiski, et see nõuanne suunab meid enesepettuse teele ja teeb seetõttu rohkem kahju kui kasu, kirjutab Kristina Mänd-Lakhiani, Mindvalley kaasasutaja ja raamatu "Ebatäiuslikkuse võlu" autor.

Teesklemist selles kontekstis ei saa võtta sõna-sõnalt, sest:

• Suur vahe on selles, kas sa annad endast parima või õigustad ennast.

• Julgus tegutseda ja liigsete lubaduste andmine on kaks ise asja.

• Küllusele orienteeritus ja vastutustundetu kulutamine pole üks ja sama.

• Usk oma sõnumisse ei tähenda, et sina tead tõde.

• On vahe, kas sa tunned rahulolu või surud peale „ainult head vibratsioonid“ suhtumist.

• Mõttemaailma nihe ja mokaotsast tehtud afirmatsioonid on kaks ise asja.

Ma hindan julgust, tegutsemist, head usku ja endast parima andmist, aga mul on suur vastumeelsus teeskluse, st simuleerimise, näo tegemise, pimesi rituaalide järgimise või ilmselgete asjade ignoreerimise suhtes. Ma nõustun kogu südamest sellega, et kui sa tahad oma ellu teistsuguseid tulemusi, pead midagi teistmoodi tegema, aga kui su eesmärk on sügavate muutuste saavutamine, pead nägema asjade taha, kaugemale fassaadist, kaugemale teesklusest.

Kõik enesearengu ja transformatsiooni praktikad töötavad ainult sel määral, kui sügavalt sa mõistad ja aktsepteerid nendega seonduvaid rituaale. Su sisekõne peab olema usutav ja su teod peavad olema kooskõlas sinu maailmavaatega. Aga mis veelgi tähtsam: usku pole võimalik teeselda.

Kui sa ei usu, et raha teenimine on lihtne, ei aita sul suhtumist rahasse muuta ka kõige pühendunum „Universum on külluslik“ korrutamine. Kui sa ei armasta praegust versiooni endast, ei muuda ka miljon mantrat „Ma olen armastusväärne sellisena, nagu ma olen“ su suhtumist endasse. Kui sa ei usu oma andesse, ei aita ükski teesklus sul oma väärtusesse teisiti suhtuma hakata.

Mõnikord aitavad rituaalid küll muutusi ellu kutsuda (selliste praktikate ilu seisnebki ju selles, et nad on mõeldud toimima võlurohuna), kuid nende eelduseks, vähemalt alguses, on teesklemine ja enesepettus ja see pole ühegi suhte jaoks hea stardikoht.

Tõelised muutused toimuvad siis, kui sul on julgust sukelduda sügavale, näha asjade olemusse, olla iseendaga aus, isegi jõhkralt aus, ja aktsepteerida reaalsust sellisena, nagu see on. Kui sa suudad näha maailma teisiti põhjusel, et su vaade on muutunud, mitte seepärast, et sa tahaksid seda teistmoodi näha. Kui sa suudad olevikust ka päriselt rõõmu tunda, mitte ainult ei vaata seda läbi roosade prillide. Kui sa suudad armastada end koos oma vigadega, mitte lihtsalt ei looda, et sind on võimalik armastada hoolimata su ebatäiuslikkusest.

Tohutu, üüratu, ületamatu erinevus on selle vahel, kas sa astud teeseldes uude ellu või näed maailma tõepoolest uues valguses.

Mina alustasin oma isikliku kasvamise teed kõigi traditsiooniliste koolituste ja õpetuste najal ja olen samuti üritanud seda teesklemise asja. Teesklesin väga veenvalt nelikümmend aastat, kuni sain aru, et olen sellest väsinud. Ma tahtsin ehedust, n-ö päris asja.

Tee eheduseni läheb läbi täieliku ja jäägitu aususe.

Harjutus

Võta endale hetk rahulikuks sisekaemuseks. Kas sinu elus on mõnd aspekti, mille puhul sa teeskled? Äkki oled võtnud endale suurema vastutuse, kui kanda jaksad? Või oled ehk külluse ligitõmbamise lootuses liigselt kulutanud? Võib-olla ignoreerid sa oma tõelisi tundeid, ihates olla aktsepteeritud, või püüad liiga palju, et keerulist suhet päästa. Küsi endalt, kas sa teeskled või annad endast parima? Oskad sa neil vahet teha?

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Kristina Mänd-Lakhiani raamatust „Ebatäiuslikkuse võlu“.

 

Seotud