Ja see on võimalik. On võimalik kogeda rõõmu, olenamata sellest, mis sinu elus hetkel toimub. Enamasti ootame, et välised sündmused ja teised inimesed tekitaksid meis rõõmutunnet, aga tegelikult on see tunne meie sees kogu aeg olemas. Vaja on lihtsalt otsustada olla rõõmus ja rõõmule väike lustlik müks anda, et ta jälle peidust välja tuleks.Nii lihtne on vajuda ära enesehaletsusse, muretsemisse või rahulolematusesse ja seda eriti siis, kui elus on keerulisem periood. Vahepeal võib olla nii raske, et tahaks lihtsalt käed üles tõsta ja öelda:”Mina enam ei mängi.”
Need on hetked, kui saan valida, millise tundega oma elu elada soovin. Kas tahan ringi käia mossis, mureliku ja virilina või otsustada üles leida ja kasutada oma sisemist rõõmu jõudu, et luua ellu neid muutusi, mida soovin. Kui teadlikku otsust jätta ohvriroll, enesehaletsus ja muretsemine selja taha, on keeruline teha, võib esitada endale küsimuse: kes siis ikka tahab ennast haletseda ja kurb olla? Kummaline lugu küll – osa minust tahaks olla rõõmus, kohe praegu ja ma tean, et see valik on olemas, aga teine osa tunneb mõnu enesehaletsuses kümblemisest ja justkui küsib:”Mis siis veel saab halvemaks minna?”. Enesehaletsus ja kurbade mõtete ketramine on ikka ego toit ja meie pärisolemusega pole sellel midagi pistmist.
See aga ei tähenda, et oma tundeid peaks alla suruma ja igas olukorras naeratama, kui sees pulbitseb viha või kurbus. Mõistlik oleks need kurnavad tunded välja elada ja siis neist lahti lasta. See on nagu suurpuhastuse tegemine. Lased mürgised tunded välja ja sisemine ruum saab puhtaks. Siis saad otsustada, mida sinna asemele panna soovid. Kõige toredam on ennast täita armastuse, tänutunde, rõõmu ja kerguse-muretusega.
Iga tunne, mida sa koged, omab energeetilist vibratsiooni. Sinu sees olevad tunded määravad ära, mis energias sa ringi liigud, millist energiat endaga kaasas kannad ning teistele jagad. Rõõm on nakkav, nagu vihagi, kurbus, rahu, tänutunne ja kõik teisedki tunded. Millise energiaga sa soovid oma ümbrust täita? Vahel on tõesti raske kurbusest rõõmule või mõnele teisele kõrgema vibratsiooniga tundele ümber lülituda, aga sel juhul saab lihtsalt vaikselt ja teadlikult oma hingamist kuulata, olla selles kohal ja hoida niimoodi sisemist vaikust. Olgu siis vähemalt rahu see, mida oma raskes olemises enda sees hoiad ja ümbrusesse laiali saadad.
Kuidas siis ikkagi rõõm enda seest üles leida? Kui sa oled loomult lapsemeelne, leiad niisama rõõmu väikestest argiasjadest, kõkutad naerda, veiderdad ja lollitad vahel, siis saad kohe praegu olla südamest tänulik, et sul on nii hea kontakt oma sisemise lapsega. Siis lihtsalt väljenda seda kõike julgelt ja nautides, mis siis, et teised tõsisema loomuga inimesed võivad sind vahel kummaliselt vaadata või imelikuks pidada. No tõesti – mis siis! Peaasi, et sul on hea ja rõõmus olla. Oma nakkava rõõmuga lood ja tervendad ennast ja ümbritsevat nii palju. Aitäh sulle selle eest!
Kui sul pole oma sisemise lapsega nii head kontakti, saad seda tasapisi looma hakata. Lisaks sisemise lapse tervendamisele tema tundeid ära kuulates ja talle armastust andes, on sama oluline lasta oma sisemisel lapsel ennast rõõmsate ja loominguliste tegevuste kaudu väljendada. Kõige lihtsam on seda teha lastega koos olles. Nende rõõm, kergus ja muretus on nakkavad, nendega saab koos veiderdada, mängida ja väikeste asjade üle naeru lõkerdada. Kui sul on lähiringkonnas lapsi, siis mängi nendega, vaata ja kuula neid ning luba sealjuures endalgi olla täiesti ebamõistlikult lapsik, spontaanne ja vaba. Võib-olla on su tutvusringkonnas ka mõni täiskasvanud inimene, kelle sisemine laps on rõõmus ja elav ning kes tahab sinuga koos oma sisemist last väljendada – koos nalja teha, mängida, veiderda, tantsida või laulda. Ka selle eest saab südamest tänulik olla, sest selliseid täiskasvanuid ei ole kuigi palju.
Kui sul aga pole ei üht ega teist, saad ka ise rõõmu luua. Ka üksi saab mängida, lollitada, tantsida, laulda, joonistada või teha mida iganes muud, mis sulle rõõmu pakub. Üksi saab naerda ka, ilma igasuguse põhjuseta. Lihtsalt teha natuke teesklevalt naeru häält ja kõkutamist ning lasta sellel siis loomulikuks naeruks kasvada. Saab ära kasutada kõik võimalused naerda, kui miski tundub naljakas. Ja ikka kohe kogu südamest naerda, mitte tagasihoidlikult. Vähemalt korra päevas võiks ikka saada kogu südamest naerda. Tegelikult on vaja lihtsalt otsust:”Aitab nüüd küll. Mina tahan oma elu elada nii, et olen rõõmus. Kohe praegu!”
Elu ei saa liiga tõsiselt võtta. Ükskõik, mis läbielamised, kannatused, mured või hirmud sul on, leia üles oma sisemine, millestki sõltumatu rõõm ja naer. Las need toetavad ja tervendavad sind su teel. Anna oma rõõm maailmale kingituseks, kohe praegu!
Autor: Nele Jõks
