Me mõtleme, et ei saa ühe või teise inimesega rääkida, sest ta on koos sõpradega või ta pole meile veel naeratanud. Selline edasilükkamine on levinud. Sel viisil on mittetegutsemist lihtne õigustada. Otsustame keha vormi ajada, kuid selle asemel, et kohe tegutseda, jääme ootama, sest me pole saavutanud veel parimat vormi, oleme sel nädalal liiga hõivatud, kavatseme alustada siis, kui tunneme end vähem väsinuna, kui saame rohkem aega sellele pühendada … ja enne kui me arugi saame, on möödunud järjekordne aasta ilma edusammudeta, sest oleme oodanud ideaalset momenti.
Sama kehtib ka meestega suhtlemise kohta. Oletame, et sa võtad endale järgmiseks aastaks eesmärgiks iga päev teel tööle rääkida kahe uue meesterahvaga. Ütleme optimistlikult, et viiekümnendal päeval kohtad sa meest, kes osutub su elu armastuseks. Kunagi hiljem, kui sa räägid, kuidas te ühel saatuslikul päeval teel tööle kohtusite, ütlevad sõbrad: „Iiiissver, milline vedamine. Sa kohtasid teda juhuslikult tööle minnes.“ Aga sina tead, et see polnud niisama vedamine, sa ise asusid oma õnne otsima.
Sul vedas ainult selles mõttes, et ta juhtus sel konkreetsel päeval sinu teele sattuma. Kuid tulemus polnud pelgalt õnneasi – sa kohtusid temaga tänu uuele rituaalile. Sa leidsid armastuse, sest otsustasid armastuse üles leida ja olid hakanud tegutsema.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Matthew Hussey, Stephen Hussey raamatust „Leia õige suhe. Kuidas leida ja hoida mehe armastust“.
