Raamatu autor professor Berverly Chalmers andis hiljuti intervjuu Kanada televisioonis ning viienda küsimusena küsis saatejuht järgmist: “Mida saavad eestlased meile õpetada?”
Professor Chalmers vastas umbes nõnda: “Eesti oli eriline juhtum, eriti ühe mehe, doktor Adik Levini pärast. Ta tutvustas meile humane neonatal care’i. See tähendas, et haigete, enneaegsete ja erilist hoolitsust vajavate laste hoolitsusse on kaasatud ka ema. Tema tõi emad oma haigete laste eest hoolitsema, nii et nemad tegid palju ära. Loomulikult aitasid neid meedikud ja õed, kuid emad olid vastutavad laste eest hoolitsemisel. Dr Levini osakonnas oli lisaks kaks psühholoogi, kes hoolitsesid perede emotsionaalsete vajaduste eest, näiteks kui perel oli laps, kes võis surra, või laps, kes võis kogu eluks puudega jääda. Samuti olid psühholoogid haiglapersonali jaoks, kes emade eest hoolitsesid.”
Pensionipõlve pidav legendaarne doktor Levin on rõõmus, et tema elutöö Eestis on laienenud üle maailma. “Olles Eesti Vabariigi pensionär ja elades suvekodus, on mul hea meel nautida sellist positiivset infot Tallinna lastehaiglas tehtud tööst paljude aastate jooksul,” ütleb Adik Levin.
Aasta tagasi Elutark.ee-le antud intervjuus rääkis dr Levin samal teemal järgmist: “1972. aastal tuli välja Nõukogude Liidu tervishoiuministri käskkiri, mis keelas ära ema ja lapse kokkupanemist haiglates, sünnitusmajades olid niikuinii lahus. Sama oli ka mujal maailmas, nii Ameerikas kui Euroopas. Vahe oli vaid selles, et Liidus peeti ema lapsele ohtlikuks, ema oli nakkusallikas, aga mujal maailmas oli põhjenduseks, et ema on väsinud, las tema puhkab, ja et meditsiin võib ema asendada. Aga minu idee oli, et ema ja laps peavad koos olema.
Alguses oli sellel mõttel puht praktiline vajadus, sest uues lastehaiglas, mille vastsündinute osakonda ma juhtisin, anti meile kaks korrust ja 26 palatit, kuid meil ei olnud nii palju õdesid, kui vaja oleks olnud. Siis tekkiski mõte, et paneme lapsed emadega kokku. See oli suur risk, me rikkusime ju Liidu tervishoiuministri käskkirja. Siinkohal avaldan tunnustust Eesti NSV tervishoiuministeeriumile ja haigla juhtkonnale, kes mind toetas. Üsna pea märkasin, et selle süsteemiga on lapsed rahulikud, neil ei ole nii palju infektsioone, ja ma sain aru, et selline süsteem ongi lapse seisukohalt palju parem ja õigem. Lõpuks sai Moskvas tänu oma kandidaaditöö juhendajale aetud asjad niikaugele, et meie süsteem nimetati üleliiduliseks eksperimendiks ning see andis võimaluse natuke vabamalt hingata.
Mõni aasta tagasi käisin Ameerikas esinemas ühel rahvusvahelisel konverentsil, kus minu juurde tulid jaapanlased ja ütlesid: “Teie filosoofia on Jaapanis väga tuntud.” Tõenduseks andsid ka paberi, kus haigla vastsündinute osakonnas on üleval paber: “Levini soovitused”.”
Dr Adik Levin töötas Tallinna lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhatajana aastatel 1970-2004. Levini põhisõnum ema ja lapse kontaktist, nende õigustest haiglas ja humaansest vastsündinute meditsiinist on publitseeritud ka tema doktoriväitekirjas 1991. aastal. “Uuringuid, mida meie tegime kolmkümmend aastat tagasi, alustatakse ja viiakse mujal maailmas läbi alles praegu. Me olime arenenud riikidest ees umbes 30 aastat,” tõdeb dr Levin.
Professor Chalmersi raamatut tutvustav intervjuu Kanada televisioonis on leitav Youtube’i kanalilt. Uudis dr Levini initsiatiivist ja lastehaigla süsteemist leidis kajastust ka BBC2 ja BBC uudistekanali eetris.
Toimetas: Inge Pitsner
Loe lisaks: Adik Levin: Meil on neli nabavääti – bioloogiline, psühholoogiline, bioenergeetiline, sotsiaalne
Doktor Adik Levin: Lahustoitumisest ehk millised toidud omavahel kokku sobivad ja millised mitte?
Alkeemia lugemisnurk. Dr. Levini tervisenõuanded: Mitte meditsiin, vaid üksnes inimene ise saab end aidata
Vaata ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Adik Levini raamatut “Dr Levini tervisenõuanded”
