Mitmekesine ja töötlemata toit varustab last vajalike vitamiinide ja mineraalidega. Ainsa erandina tuleb pimedal sügis-talvisel ajal anda lisaks D-vitamiini, kuigi toitumisnõustajad on kokku puutunud ka olukorraga, kus D-vitamiini tase on lastel ohtlikult madalale langenud juba septembriks.
Põhjuseks võib olla pikkade riiete kandmine või päikesekaitsekreemi kasutamine, mis takistab vitamiini sünteesi nahaalustes kihtides. Kõike muud vajalikku on aga võimalik kätte saada hästi ja õigesti valitud toiduga ning tegelikult võib kala- ja mereannirohke menüüga kaduda ka vajadus D-vitamiini lisandina juurde võtta.
Vanuse suurenedes kasvab energiakulu
Laste ja noorte energiavajadus sõltub nende põhiainevahetuse (PAV) energiakulust ning kasvutempost ja kehalisest aktiivsusest. See tähendab seda, et erinevalt täiskasvanust vajab laps energiat ka kasvamiseks.
“2-3-aastastel lastel kulub kasvamisele ligikaudu kolm protsenti ning vanematel lastel alla kahe protsendi saadud energiast,” selgitas ETNÜ juhatuse liige ja toitumisnõustaja Siiri Krümann. “Väikelaste energiavajadus on väiksem ning vanuse kasvades energiavajadus suureneb.” Lapse energiavajadus jõuab täiskasvanule järele umbes kümnenda eluaasta paiku.
Toitu taldrikule tõstes tuleks vaadata, et makrotoitainete (süsivesikud, rasvad, valgud) osakaal oleks üle kaheaastastel lastel samasugune nagu täiskasvanutel. See tähendab, et päevasest energiast 10-20% tuleb valkudest, 25-35% rasvadest (millest küllastunud rasvhappeid max 10%) ja süsivesikutest 50-60%.
Lisaks suureneb lapse kasvades ka tema päevane soovituslik vitamiinide ja minereaalainete vajadus. Tavapärasest rohkem võib neid vaja olla erakorralistel juhtudel, näiteks intensiivse treeningu, kõrge stressi, haiguse vms tõttu.
Kodus paku toitu, mida koolis-lasteaias saab harva
Kuna lapsed veedavad lõviosa päevast kas lasteaias või koolis, siis on ülioluline arvestada ka seal pakutava toiduga. Koolieelses lasteasutuses peab söök katma 85-90% vastava vanuserühma ööpäevasest toitainete- ja toiduenergiavajadusest.
Tavapärane on olukord, kus lapse ainus toidukord kodus on õhtueine. „Lapsevanem võiks jälgida lasteaia menüüd ning anda kodus toitu, mida lasteaias ei pakuta või pakutakse harva,” andis Siiri Krümann nõu.
“Näiteks kala, pähkleid ja seemneid antakse lasteaias enamasti vähe, samuti on hea kodus pakkuda lastele köögi- ja puuvilju (eriti kodumaiseid marju). Piima ja piimatooteid on lasteaedade menüüs sageli juba päevase soovitusliku koguse või koguni suurema koguse ulatuses kaetud. Seega nende söömisega võiksid lasteaialapsed lasteaias piirdudagi.”
Koolilapsed söövad koolis enamasti vaid lõunat, mistõttu peab see toit katma 30-35% vastava vanuserühma ööpäevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest. „Koolilaste puhul on juba keerulisem, kuidas tagada lapsele kasvamiseks vajalik tervislik toit,” rääkis Krümann.
Koolilaps peab tema sõnul kindlasti sööma toitva Vigala Sassi 10 soovitust tervislikuks toitumiseks ja enesetunde parandamiseks
Dr Adik Levin: mis on tervislik toitumine?
Inspireeriv lugu: tervislik toitumine aitas paraneda multiskleroosist
Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?
Ülipopulaarne toitumisterapeut Signessa Kalmus: paksuks minnakse valesti toitudes ja teadmatult valesid toiduvalikuid tehes
