Minu elus oli paar kuud periood, mil minu teine nimi oli pinge. Hommikust õhtuni istus turjal mingi raske koorem, mis kaalus, mõõtis ning arvutas, kuidas saada vähese ajaga palju tehtud. Ma usun, et meis kõigis on mingi seletamatu instinkt saavutada aina rohkem. Juhtusid head ja halvad asjad ning ma takerdusin vaid halbadesse asjadesse – jälle pritsis auto mu valge jope mustaks, tööpäev ei toonud toredaid emotsioone, kõike korraga teha tundus nii raske ning arveid on rohkem, kui raha rahakotis.
Ma olin pimestatud sellest kõigest ning ei märganud, et tegelikult juhtub minuga ka häid asju. Mis oli need head asjad, mis juhtusid? Need olid tegelikult imelihtsad, nii lihtsad, et kohati ajab naerma neile mõtlemine!
Ühel päeval ma olin sellest väsinud ja tundsin, et ma tahan hakata märkama neid häid asju, mis juhtuvad. Samas ma mõistsin, kui olulised on need halvad asjad, mis juhtuvad ning kui palju neil mulle õpetada on. Kujutage ette, me elame terve oma elu uskudes, et halvad asjad ongi halvad! Me kardame sukelduda tõeliselt elumerre, et end lasta sel kanda. Me tahame nii väga hästi elada ja õnnelikuks saada, et see soov pimestab meid tõeliselt. Mis on selle tulemuseks? Nii palju väsinud, stressis ja õnnetuid inimesi.
Armas inimene, kes sa seda loed, ma tahan sulle öelda midagi, mida sa võib-olla veel ei teadnud!
Sellel hetkel, kui lased kõigel oma elus juhtuda, hakkabki kõik juhtuma.
Sa ei kohtu kunagi valede inimestega. Need, kes teevad sulle haiget on su õpetajad, neil on sulle oma lugu rääkida, kas sa tahad seda lugu kuulata? Igal inimesel on sulle midagi õpetada ja peegeldada. Suhtu igasse inimesse oma elus kui õpetajasse, kes rikastab su elu ning kel on sulle nii palju anda.
Usalda tühjust oma elus. Ole täpselt nii kaua tühjuses, kui sulle vajalik on. Usalda seda aega, saa selle ajaga sõbraks. Kallista end mõtetes ning füüsiliselt. Ütle endale ilusaid sõnu. Sa oled ju ometigi nii ilus, hea, kallis, armastatud, imeline, erakordne ja mis peamine – ainulaadne! Sinu ellu saabub kõik õige siis, kui oled saanud enda tõeliseks sõbraks, sa ei vaja kedagi, kes nõeluks kinni su haavad või paneks sind paremini tundma – sa nõelud kõik need augud ise kinni ning saad tervikuks.
Sinu kehast ja vaimust kaob pinge. Sa lookled justkui merelaine, millel puudub turjal olev raskus. Sa ei kiirusta enam, sest tead, et jõuad nagunii õigel ajal. Mida suuremaid raskusi elus kogeme, seda kergemad me pärast oleme. See annab meile võimaluse märgata kerguse olulisust.
Elu on nii hea ja lihtne, kui lased vaid elul elada ja minna oma rada.
Lase asjadel juhtuda, sind nendega kaasa kanda ning vaata, mis elul sulle pakkuda on!
Oh mis kergus, oh mis vabadus, oh mis hingamine!
Autor: Tuuli Mäemat
