Iga laps väärib koolikohta, kus käies tunneb ta end nii emotsionaalselt kui füüsiliselt turvaliselt, hoitult ja hästi! Minu tunne on, et igasse koolikiusamise olukorda peaks suhtuma sama tõsiselt, isegi veel tõsisemalt kui perevägivalla juhtumitesse. Minu laps kannatas koolikiusamise all, õnneks lühikest aega, sest sekkusin kiirelt tänu headele nõustajatele ja tegin ka vastavad otsused. Koolikiusamine tekitas temas abitust, viha ja kurbust, sest ta ei suutnud oma väikese lapse arengutasandil silmitsi seista sellega, mis teda ees ootas. Relvastamata ehk selles kontekstis vastavate teadmisteta ja ettevalmistuseta minna vägivallaolukorda võib lõppeta traumaga. Hiljem traumaga tegelda võtab aega, mõistmist ja vaimujõudu, kirjutab Triin Katriin oma Facebooki lehel.
Kui sa ei tea, lapsevanem, mida see kiusamine koolis tähendab, siis küsi endalt, kas sa oleksid nõus käima 9-12 aastat töökohas, kuhu igal hommikul lähed kõhust õõnsana, näost sinisena, hingepeetusega, ärevuse ja paanikahoogudega, hirmukrampides ja unetute ööde saatel ning kus sa viibid hommikust õhtuni emotsionaalses pinges olles? Kas see ei ole mitte viljakas pinnas depressiooni arenguks, milles täna paljud noored vaevlevad ja lisaks pead taluma selle emotsionaalse häirituse all aina suurenevat töökoormust?Sina, täiskasvanu, omad teatud filtreid ja elukogemust, et sellega toime saada. Lapsel aga need filtrid puuduvad.
