Kui oled oma esimestel eluaastatel või hilisemas lapsepõlveskogenud traumat, võid Sa täiskasvanuna läbi elada olukordasid hoopis teistsugusel viisil. Sa võid tunda end pidevalt ebakindlalt, seista silmitsi kõhklustega või täiesti vältida mingeid teatud olukordi.
Kui Sa tunned, et Sind valdavad sellised emotsioonid ja sul on suhteprobleeme siis tea, et Sa ei ole üksi.
Lapsepõlvetraumad pole üldse nii haruldased, kui võiks arvata. Kuigi see võib tunduda keeruline, on paranemine väga võimalik ja sellega kaasnevad ka paremad suhted ja kõrgem elukvaliteet.
Mis on lapsepõlvetraumad? Sõna lapsepõlvetrauma viitab Sind ängistavatele kogemustele, millega oled lapsepõlves kokku puutunud.
Näited:
• füüsiline vägivald
• seksuaalne väärkohtlemine
• lähedase kaotus
• hülgamine
Kui füüsiline karistamine ja lähedase kaotus on tuntavad traumad, siis varjatud traumad on üksindus, äratõukamine, ebaõigluse tunne, hirm hülgamise ees, vanema tähelepanu puudus ning sõnadega alandamine. Näiteks „Sa oled nii loll“, „Sulle pole häid geene antud“, „Sa oled täpselt nagu Su isa – loll ja laisk“, „Sa ei saa millegagi hakkama“, „Sa oled koormaks“.
Hüljatus, alandus, maha jätmine, hirmutamine, ähvardamine mõjutavad turvatunnet ehk selle puudumist. Turvatunne on enesekindluse alus, kui seda pole, siis oleme koged traumat – kas tuntavat või varjatud traumat.
Mis tahes muu sündmus, mille puhul tundsid Sa end hirmul, abituna, solvatuna või hädas. Kuna me kõik kogeme elu erineval viisil, ei pruugi see, mis võib olla Sinu jaoks traumeeriv, olla kellegi teise jaoks. Tegelikkuses mängib rolli ainult see, kuidas Sa seda olukorda tajud ja kuidas Sa end tunned.
Lapsepõlvetraumad võivad suhteid mõjutada, sest me õpime emotsionaalseid sidemeid tundma juba varases elus. Seega, kui inimesed, kes on meie esimestel eluaastatel meie ümber, teevad meile haiget või ei ole meie jaoks olemas, võib see mõjutada seda, kuidas me inimsuhetesse suhtume.
Traumad lapsepõlvest mõjutavad meie käitumist täiskasvanuna.
Usalduse väljakutsed
Ei ole haruldane, et inimestel on elus teatud kogemused teiste usaldamisega. Sul võib olla raske uskuda sellesse, et Sinu partner on Sinu jaoks olemas, kui Sa teda vajad, sest Sa ei usalda teda.
Sa ei usu, kui ta ütleb, et austab Sinu vajadusi, Sa kahtled isegi tema armastuses Sinu vastu.
Klammerdumine
Olles kogenud maha jätmise/üksinduse/alanduse või muud traumeerivat tunnet lapsepõlves, siis sellest areneb tihti välja kaassõltuvuslik suhe tulevikus partneriga ja sõpradega. Sul on raske EI öelda ning ennast kehtestada. Sa klammerdud ja püüad teistele meeldida, lükates enda vajadused tahaplaanile. Hakkad elama teistele ning oled nartsissistlike suhete magnet.
Suhtlusstiilid
Lapsepõlvetrauma võib mõjutada ja seda, kuidas Sa täiskasvanuna teistega suhtled. Sinu suhtlusstiil võib peegeldada seda, mis Sulle lapsepõlves eeskujuks oli.
Näiteks kui kasvasid üles kodus, kus oli tavalise üksteise pea häält tõsta, võid Sa selle käitumise enda suhetesse kaasa võtta ja uuesti läbi mängida. Sa võidki arvata, et nii lahendatakse suhtes konflikte.
Pole kunagi hilja omada õnnelikku lapsepõlve!
Allikas: Gretekald.ee
