Laps või täiskasvanu - mõlemad tähendavad ajalist ja ealist hetke, kuid oma olemuselt on nad inimese rollid, mida ta oma elus, ühel või teisel ajal, erineval moel kasutab. Olles ealiselt täiskasvanu võib ta käituda ka lapsena ja vastupidi, seega liigub ta mõlemas rollis, elab oma elu, lahendab ülesandeid ja läbib õppetunde, kuid jääb oma rollist hoolimata lihtsalt inimeseks.
Laps või täiskasvanu – mõlemal on oma käitumisjoonised, reeglid, õigused, kohustused, vabadus jne – kuid tegelikkuses on neil see tähendus, mida meie ise neile rollidele oleme andnud. Nad ei ole midagi ebamäärast ega inimesest eraldi seisvat, vaid see, kuidas me ise teadlikult valime olla või alateadvusest tõusvate mustrite ja valupunktide lülitustena käitume. Meie antud tähendus annab lapsele või lapsemeelsele täiskasvanule vabaduse ja mängulisuse ning täiskasvanule tõsiduse ja konkreetsuse, kuid kohustused täiskasvanuna ja “Mina pean” tegemised on reeglid ja raamid, mis me ise oma elule oleme seadnud.Võimalused ja vabadus, mida me omistame lapseeale, seda täiskasvanud tavaliselt ei tee, ei luba endale või ei oska enam.
