Ema, kes elab täiskasvanud tütrest eemal, on endale välja mõelnud, et hakkab surema ning terroriseerib oma last igapäevaste telefonikõnedega. Tütar on lapsepõlvest peale tundnud, et ta peab oma täiskasvanud emale olema kui ema.
Kui inimene on paanikas, on see alati märk enesearmastuse puudumisest. Tütar ei saa mitte kuidagi täita ema hinges olevat musta auku, kuna ta ei vastuta ema elu eest, ta vastutab enda elu eest. Vanemad saavad täita oma lapse suhtes armastuse puudust, kuid mitte vastupidi.
Me elame erilisel ajal, sest muutuvad ajastud. Praeguste eakate jaoks oli kunagi tähtis järeltulijate sotsiaalne edu: hea haridus, mainekas töökoht, stabiilne elu, terved lapsed jms. Lisaks see, et lapsed läheksid sama rada, mida nemad on käinud. Nüüd on kõik kardinaalselt muutunud. Edu mõiste põhineb nüüd inimese sisemisel enesetundel, mitte välistel saavutustel. Meie vanemate eluväärtused purunevad, sest järgnev põlvkond surub maha teemad, mis praegustele eakatele kunagi huvi pakkusid. Peale haiguste ja muude probleemide polegi neil oma eakaaslastega millestki rääkida ega millegi üle uhkust tunda. Elu enam ei toeta vanu mustreid, see on minevik.
Elu edasi viivate sammude mõistmine on tähtis, kuid sama tähtis on väljuda rollide mängimisest, tunda tänulikkust vanemate vastu, ja mõista ka seda, et laps ei suuda täita oma vanemates olevat tühjust.
Keegi ei tea, millal ta siit elust lahkub. Ja kui keegi sinu vanematest tõesti lahkub, siis mõista, et ta lahkub kehast, kuid tema hing on alati meiega seotud.
Võib-olla kõlab see paljudele tühjade sõnadena, kuid Looja väärtustab ja hindab iga hinge. Uude maailma üleminekul ei saa kannatada ükski hing. Iga hing on juba seotud uue eluga ja jätkab oma teed ühel või teisel viisil. Jah, võib-olla mitte selles kehas, vaid järgmises. Me kõik muudame oma kehasid. See pole selline surm, mida me enne endale ette kujutasime ja millest on räägitud. Selle protsessi mõistmine ja läbimine on muutunud koos muutuva maailmaloomisega. Pead oma vanematega vaimselt hüvasti jätma ja vabanema süüst nende ees. Saad oma ema rahustada ainult sellega, et lõpetad ise pidevalt muretsemise ja pabistamise. Hoia meeles, et sa oled hea tütar mitte sellepärast, et ema pärast pidevalt muretsed, vaid sellepärast, et usud, et tema hing teab, mida ta teeb.
Harjuta eemaldumist negatiivsetest sidemetest ja vabane kõigest, mille pärast tunned ennast süüdi. Kui seda teed, siis ka mõistad, et sul polegi midagi, mille pärast ennast süüdistada. Emale helistades ei ole vaja toetada tema ärevust ja paanikat, pigem jaga temaga huvitavaid uudiseid ja muljeid. See töötab ainult siis, kui oskad ise olla oma elu peremees või perenaine ega sõltu teistest inimestest.
Allikas: Alexis Varnum „Armastus ja suhted uues reaalsuses“
Vaata Alexis Varnumi raamatute „Uus reaalsus„ ja „Armastus ja suhted uues reaalsuses“ kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
