Miks paljud asjad meid õnnelikuks enam ei tee nii nagu vanasti? Sest me ei pane energiat enam asjadesse, mida teeme sisse. Meie toit tuleb peamiselt kas poelettidelt massitoodangust või siis kui töölt koju tuleme ning väsinuna-pahurana ja kiiruga midagi kokku keerame endale. Nendes toitudes ei ole seda õiget energiat, seega see ei toida enam meie emotsioone.
Me oleme kaotanud suuremas osas emotsioonid just seetõttu, et oleme lõpetanud pingutamise. Lihtsad asjad tegid vanasti rohkem rõõmu, sest need lihtsad asjad olid küllastatud ja täidetud meie endi energiate ja panusega.
Iga varasemalt öeldud sõna võis tunduda kuld ning pakkus imestust ja sära. Tänapäeval väga ei saa öelda seda enam, sest inimesed salvavad ja ei leia üheski asjas enam maagiat.
Meie viis meelt hakkavad evolutsiooni tõttu hääbuma. Meile pole enam vaja maitseid, lõhnu, tundeid… Kõik on tehislik.
Minu nägemus on sellest visuaalses pildis nagu agulis ringi märatsevad rotid, kes järavad kõike, mis nende ees ja enda taha jäetakse vedelema praht, mis siis jääb teisele koristada, kes püüavad hoida oma kodukoha puhtana.
Kindlasti on erandeid ja ma ei räägi kellestki konkreetselt, aga ma püüan seletada, kuidas mulle tundub, et ühiskonnas käitumine peegeldab ennast. Me ei tegele selle koha pealt muutustega, sest meil tuleb kohe midagi vahele, mis segab selle mõtte ära. Selline signaal, mis hägustab selle küsimuse ära ja siis taas kord avastan ennast ütlemas, et “ah tegelt ei olegi nii hull”, ja seejärel ikkagi nädala pärast ma olen õnnetu.
Jõuan alati samasse punkti tagasi, aga iga kord unustan ära ka sellesamuse tähtsa küsimuse, et miks inimesed lõpetasid enda tagant koristamise, läksid hooletuse ja paanilisse psühhoosiga kaasa, kus puudub austus teiste suhtes ja loeb “mina-olen-parem” staatus.
Sellega seoses paljud teisedki mängivad kaasa, et püüda ühiskonda sobituda, sest ometi tunnevad kõik kollektiivselt, et siin varitseb ja valitseb selline süsteem.
Seega on paljud maskid ees ühiskonnas ja paljud mängivad kaasa, aga koju tulles ei saa nad maski alati eemaldada, vaid hoopis panna teise maski peale… kui väsitav see tundub… Miks see nii olema peab, et me ei ava täielikult enda päris olemust?
Ja siis mul süttis tuluke, et ma võin samuti olla ühiskonnaliige, kes mängib kaasa ja vahepeal hädaldab ka, et kõik on nii halvast, aga siis vähemalt selle eest pakun lahenduse ka. Lahenduse süsteemis elavatele inimestele, kuhu kuulun ka mina. Me ole ole tihti võimelised süsteemis midagi muutma ja siis paratamatult PEAME aktsepteerima, et me kuulume teiste reeglite mängumaale.
Peaksime alustama alati sellest, et vaatame, mida saaksime muuta iseendas, et väljuda sellest kõigest süsteemisiseselt, et liikuda lähemale sellele, mis meid õnnelikuks teeks.
Vastus on väga lihtne – pane asjadesse energiat!
Vanasti oli ju need värsked kodumullast võetud kartulid elava tule pliidil, paksule malmpannile pannes kuidagi palju parema maitsega? Jutt käib kartulitest, aga ometi kui ma seda meenutan, siis selles oli elamus, mis mulle just eriliselt meeldis.
Maailmas on tänapäeval meeletult palju filme, aga ometi tunduvad mõned kindlad vanad filmid alati need ühed parimad olevat.
Parfüüme on kalleid ja luksuslikke, aga ometi meenutame alati head lemmiktundmust just vanaema köögist või sirelitest, mille ema tuppa vaasi tõi.
Tomatid kasvuhoonest maitsevad lausa jumalikult, ilma maitsetugevdajateta.
Hakkame energiat asjadesse paneme! Kõik mida teeme, mõtleme sellest hästi ja kasutame loomisenergiat.
Tee käsitööd. Tee süüa armastusega. Kui kokkad, kasuta maitseaineid. Armasta iseennast. Jaga iseenda armastust kellelegi teisele, kes oskab armastada samuti isennast. Alati anna, mitte ära võta, tee kingitusi ja üllatusi, märka head, ütle head, kui kallistad kedagi, siis tundega, kui surud kellegi kätt, siis vaata silma ja mõtle hästi. Kui naerad, siis naera nii et kõht läheb krampi!
Pange emotsioone ja tundmusi iga oma sõna ja teo taha, ka asjadesse. Kõik on elav ja energeetiliselt ühendatud.
Hakkame võitlema enda maitse, lõhna ja kõikide teiste tajude ja tunnete eest. Me väärime neid. Muidu näete ise, kuidas vaikselt tasa ja õige kavalat targu kõik tunded meist ära võetakse ja me veel ennast kloonima ka hakkame.
Võitleme. Paneme head mõtted igasse teosse ja sõnasse! Muidu evolutsioon võtab meilt puudutused, aistingud ja tunded, sest me ei taha enam ju kasutada neid.
Siis tunnedki jälle, kuidas kõik teeb rõõmu. Muidu kõik on nii pealiskaudne, pakendikilene ja sünteetiline, et mida siit ikka otsida. Keegi ei taha panustada ja anda, kõik tahavad võtta ja kasutada. Aga hakkame energiat asjadesse panema! Alustame kodust, puhastame asjad tolmust ja vaatame mida reaalselt kasutame, kõik muu kogub lihtsalt tolmu ja energia on läinud. Jätame ainult need esemed, mida kasutame nädalas kasvõi ühe korra või mida jaksame puhastada tolmust nädalas 1-2 korda. Kõike võib, kui jõuame või tahame sellega tegeleda.
Iga ese võiks olla ikkagi seotud mingi hea mõtte või mälestusega, emotsiooni hoidmise ja tundmusega. Ärge siis väsige ega harjuge selle tundega, muidu lähete tolmu.
Ja tuulutage ennast ka, te väärite seda.
Mõned inimesed näevad tulevikku kohvipaksu pealt, mõni näeb lihtsalt sünkroonseid numbreid igal pool. Skeptikud räägivad selle peale, et nad näevad seda, sest nad mõtlevad selle peale pidevalt, nn keskenduvad. Nii et oleks aeg kõikidel skeptikutel (meil endal) hakata keskenduma headele asjadele.
Autor: Alan Durier
Taimed, mis aitavad luua koju head energiat, rahu ja puhast õhku
Poolvääriskivid aitavad luua koju head energiat ja harmoonilist aurat
Viis tehnikat, kuidas kaitsta end negatiivse energia ja pahasoovlike inimeste eest
Kas inimesed suudavad ammutada energiat teistest inimestest?
