1. Tsirkuses on suured kassid sunnitud elama ahistavalt väikestes puurides.
Tsirkused transpordivad loomi tillukestes puurides, kus lõvidel ja tiigritel pole võimalik rahuldada oma loomuomaseid põhivajadusi ja vabalt ringi liikuda, suhelda, jahti pidada ega mängida. Paljud on sunnitud ennast tühjendama sealsamas, kus nad söövad, joovad ja magavad. Ainus puhkus sellest pea lõputust vangistusest on napid etteasted piitsa ja suurte rahvahulkade ees. Vangistuse tulemusel on paljud kaslased ülekaalus ja paljud kannatavad psühholoogiliste häirete all. Stressirohke ja ebaloomulik keskkond kutsub loomades esile repetitiivset käitumist, esineb ka enesevigastamist.
2. Side ema ja kutsika vahel lõhutakse.
Looduses kasvavad noored tiigrikutsikad üles ema juures. Loomad, keda kasutavad tsirkused, eraldatakse emast ammu enne loomulikku aega, mis tekitab kannatusi nii emale kui kutsikale.
3. Tsirkuses eitatakse nende sotsiaalseid ja psühholoogilisi baasvajadusi.
Tiigrid on osaliselt öise eluviisiga, aga tsirkuses kärutatakse neid ringi puuris ja sunnitakse esinema päevasel ajal. Tiigrid armastavad vett, kuid tsirkuses puudub koht supluseks. Täiskasvanud tiigrid on kohastunud veetma suure osa oma elust üksi, kuid tsirkuses peavad nad elama ebaloomulikes gruppides. Grupid on loodud meelevaldselt ning koosnevad omavahel mittesobivatest loomadest, kelle vahel esineb kaklusi ja vigastamisi.
4. Neid dresseeritakse karistamise ja näljutamisega.
Tsirkused võivad endale lubada rutiinset loomadevastast vägivalda, sest pole riiklikke asutusi, mis loomade dresseerimist jälgiksid. Dresseerijad aheldavad kaslased kaelapidi raskete kettide külge ja peksavad neid.
5. Tiigrid kardavad instinktiivselt tuld.
Siiski on paljud neist sunnitud läbi põlevate rõngaste hüppama. Et tiigreid ohtlikke hüppeid sooritama sundida, peavad dresseerijad kõhklevaid loomi rutiinselt karistama. Tiigrid alluvad alles siis, kui hirm valusa karistuse ees on ületanud instinktiivse hirmu, mida nad tunnevad tule ees.
6. Viimase 25 aasta jooksul on suurte kaslaste vangistamise tagajärjel surnud 126 vangistatud kaslast ja 23 inimest. Seda ainuüksi USAs.
Rohkem kui 250 inimest on saanud vigastada. Ja seda ainult USAs ja ainult alates 1990. aastast.
Kaastundlikud inimesed kõikjal tõstavad häält, et loomatsirkused kuuleksid – loomade väärkohtlemine pole meelelahutus. Astu samm suurte kaslaste, elevantide ja teiste tsirkuses kasutusel olevate loomade kaitseks ning luba külastada ainult neid tsirkuseid, kus ei astu lavale loomad, vaid andekad, esinemissooviga inimartistid.
Rändtsirkused reklaamivad end plakatite ja videoklippidega, mis lubavad lõbusat ajaviidet kogu perele. Peame meeles pidama, et need tsirkused pole lõbusad tiigritele ega lõvidele, elevantidele ega teistele loomadele, keda sunnitakse seal esinema piitsa, kepi, ankuse (spetsiaalne elevantide dresseerimiseks kasutusel olev riist) ja elektriga laetud dresseerimisvahendite ähvardusel. Nii kaua kui inimesed maksavad loomatsirkustele sissepääsuraha, nii kaua peavad seal esinevad loomad kannatama peksmist, isolatsiooni ja hooletussejäetust.
14. ja 15. juunil külastab Eestit Venemaa tsirkus, mis toob endaga kaasa üle 40 looma, mh 15 lõvi ja tiigrit. Tsirkuse-etenduses on kiskjad sunnitud hüppama läbi põlevate rõngaste ja ratsutama hobuste seljas. Et sellise meelelahutuse tulekut Eestisse peatada, kutsuvad loomakaitseorganisatsioonid üles saatma kirju Maaeluministeeriumile, Veterinaar- ja Toiduametile ning osalema meeleavalduses.
Oma palve takistada loomi kasutavate tsirkuste tulekut Eestisse ja kiirendada seaduseelnõu valmimist saab edastada leheküljelt www.loomadetatsirkus.ee
Meeleavaldus, milles on lubanud osaleda kõik Eesti suuremad loomakaitseorganisatsioonid toimub 14. juunil kell 17.00 Tallinnas, Tondiraba jäähalli ees.
Allikas: Loomus.ee
