Inimestena peame me suhestuma ja suhtlema nii teistega kui ka endaga, isegi juhul, kui me seda üldse teha ei taha või kui meile tundub, et suhtlemine ei ole meie lemmiktegevus. See on inimese arengutee üks loomulik osa, et õppida, kuidas suhteid luua nii, et need oleksid rõõmu toovad, rahulikud, ja efektiivsed viisil, nagu soovime.Rääkides paaridest, peredest, sõprussuhetest, professionaalsetest suhetest või ka sotsiaalsetest oskustest, põhinevad need kõik täpselt ühel ja samal asjal, teisisõnu sellel, kes me oleme, mida me vajame, kuhu me läheme, mida me tahame, mida me teeme, mida me tunneme, mida me loome, mida me mõtleme ning meie oskustel kommunikeerida ja teha see kõik mõistetavaks iseendale ja teistele. Teisisõnu ei saa meie suhted olla terved ja täiuslikud, kui me ise oleme katki.Enamasti käitume nii, nagu on õpetanud meile meie pere dünaamika – ükskõik, kas see on meid toetanud või mitte – ja nii hoiame neid käitumismustreid alateadlikult justkui mingeid pühasid ja austusväärseid tavasid.Seetõttu ei pane me tähele, et mõned neist mustritest ja käitumismallidest, mida kasutame, pärinevad meie esivanematelt või sugulastelt, mille nemad lõid enda jaoks, et ellu jääda või hakkama saada situatsioonis, mida nemad kogesid ja ajal, mil nemad elasid.
- Varia
- 13.07.2016, 07:11
Kust pärinevad meie mõttemustrid ja valed suhted?
Kas sa oled kunagi kohanud kedagi, kes ei peaks teiste inimestega mingilgi moel suhestuma? Mina ei ole. Ma pole kunagi näinud kedagi, kes poleks pidanud kokku puutuma olukordadega, kus tuleb lahendada möödarääkimisi, ebakõlasid teiste inimestega, pole kunagi kohanud kedagi, kel poleks olnud raske tõmmata piire või mõnes situatsioonis end arusaadavaks teha. Seega on suhted ja suhtlemine meie elu lahutamatu osa.
