Kas oled kunagi mõelnud, mis enesekindlus ikkagi on ja kust see tuleb? Enesekindlus ei tulene ainult välistest saavutustest, vaid pigem sellest, et inimene saab iseendale loota, teab, kuidas tema meel ja keha toimivad ning mida hetkel vajavad. See on teadmine, et mis iganes elu toob, saab ta hakkama, et võib end ja elu usaldada ning vajadusel abi paluda. Sellisel juhul ei kahjusta ta end ega teisi ülemääraste emotsioonide või draamaga ning on võimalik elus edasi liikuda.
Kui inimeses on siiras eneseusaldus, siis sellega kaasneb teadmine, kuidas iseendaga hakkama saada ning suhted teistega saavad muutuda selgeks ja lihtsaks. Eneseusaldus on justkui üksikisiku kasutusjuhend, mis on inimesel endal alati käepärast ja sobivast kohast avatud.
Mis on näiline enesekindlus?
Mõnikord on inimese ebakindluse kattevarjuks näiteks uhkus, ülbus või ebasiiras sõbralikkus. Need võivad eneses omakorda varjata näiteks hirmu, viha, ahnust, kadedus või hoopis enesehaletsust ja lootusetust. Vahel ta võitleb ja tõestab midagi järjekindlalt või väljendub ebakindlus agressiivsuses ja/või jõuetuses.
Kui kogu enesemääratlus on seotud näiteks töö, õpingute, mõne sõbra/sugulase või elukaaslase heakskiiduga, siis mis juhtub kui töökoht kaotatakse, kool saab läbi või sõber/elukaaslasest lahkub? Kui end siis täiesti kaotatakse ja ollakse teadmatuses ning segaduses, justkui laialivalgunud ja tükkideks kistud, siis ongi senine enesekindlus olnud seotud ainult välisega. Seda võimegi nimetada näiliseks enesekindluseks. Jah, loomulikult välised saavutused toetavad indiviidi eneseusaldust, kuid on oluline vahet teha, kas jõud ja teadmine tuleb ka inimesest endist või ainult välisest tagasisidest. Ainult teistele lootma jääda on libe tee. Inimesed pole sellisel juhul enam vabad oma valikutes, vaid sõltuvad teiste (sõbrad, ülemus, õpetaja, perekond, töökaaslased, abikaasa jne) heakskiidust.
Võib-olla on kogu aja elanud kellegi teise elu, soovist meeldida või olla “hea inimene”, julgemata teha ise valikuid ja otsuseid, kartes eksida? Kartes, et sa ei meeldi teistele sellistena, nagu oled? Võib-olla sa ei teagi, kes oled, mida ise vajad ja soovid? Äkki ongi sinus midagi inetut, mida sa ei soovi ka enesele näidata? Võib-olla on nii, et teise tingimuste järgi elada on vaevaline, sest see ei sobi sinu loomuse ja vajadustega, aga ei julge või isegi tea, mida muuta?
Kuidas teada saada, kas elad oma olemusega vastuolus?
Mida rohkem oma keha ja meelt väärkasutatakse, seda väiksemaks läheb inimese sisemine eneseusk ja enesekindlus, väheneb energiatase kuni täieliku kurnatuse, haiguse või läbipõlemiseni välja. Vahel on ebakindlus väljaloetav füüsilisest kehast kas nõrkuse, värinate või näiteks just nimelt liigse jäikusena. Elu võib kaotada tähenduse – justkui mõtetel ja tegudel pole enam jõudu sees ja neis puudub kooskõla. Kui inimene on enese suhtes segaduses, siis on keeruline anda edasi selgeid sõnumeid ka teistele, mis omakorda võib tekitada raskusi suhetes ja suhtlemisel.
Heaks tagasiside peegliks enese tundmaõppimisel on just teised inimesed. Üks suuremaid kannatusi on tihti ühiskonnast ja lähedastest suhetest eemalejäämine/eemale hoidmine või järjepidev enesekindluse või isegi agressiivsuse maski kandmine, sest nii kaotab indiviid end järjest rohkem ära, vahel seda eneselegi tunnistamata. Teistest hoitakse eemale või ollakse kaitses aga tihti just teadmatusest, oskamatusest, hirmust ja ebakindlusest võimalike konfliktide, hukkamõistu või vääritimõistmiste ees. Nii kui hakatakse vägivaldselt, suure tahte ja jõuga end või teisi suruma inimese olemusega vastuolus olevatesse raami, siis varem või hiljem toimub tagasilöök, pingesse mineku, füüsilise või emotsionaalse valu või hoopis haiguse näol. Kui osaline olukorrast ei õpi, siis enesekindlus tihti hoopis väheneb. Teise äärmusena võib inimene lihtsalt lootuse kaotada ja alla anda ning loobuda tõeliselt südamest elamast.
Kust tõeline enesekindlus tuleb?
Enesekindlust aitab suurendada iseenda tundmaõppimine ning vastavalt saadud teadmistele tegutsemine. Inimene saab end teistele avada täpselt nii palju, kui ise teab enese kohta. Teadlikkus sünniga kaasa saadud ja ka elu jooksul kogunenud omadustest vähendab hirmu ning nii on võimalik oma vajadusi väljendada ja vastavalt neile toimida. Kui inimese keha on hoolitsetud/hoitud, on ka meel rahulik ja vastupidi. Nii on järjest lihtsam püsida kontaktis iseenda ja sisemise teadmisega, mis annab enesekindluse ja näitab edasise liikumise suuna. Nõnda on oma tõelisi vajadusi kergem ära tunda ning tõelist potentsiaali rakendada. Suur osa inimestest soovib olla aktsepteeritud ja ühiskonda kaasatud just sellistena nagu nad hetkel on. Seetõttu on oluline elada oma omadustega rahus, teisi tahtlikult kahjustamata.
Enesekindlus tuleb teadmisest, et inimene ei saa elus kõike kontrollida ja et on ka midagi temast suuremat, mida usaldada. Selle suuremaga saab olla kontaktis just läbi eneseteadlikkuse ja südameruumi kasvatamise, mis omakorda toetab eneseusaldust ja -kindlust.
Kuidas sellise enesetundmiseni jõuda?
Teada ju on, et uue inimese sünniga kasutusjuhendit kaasa ei anta. Paremaks enese tundmaõppimiseks on vaja eelkõige sisemist selgust ning seejärel tahtejõudu ja enesedistsipliini, et end vägivallatult juhtida sobivas suunas. Ainult teadmisest ei piisa, on vaja tegutseda ja teadmisi rakendada.
– Arenda endas uudishimulikkust, empaatiat ja siirast hoolimist teiste suhtes. Nii on võimalik näha elu mitmekesisemalt.
– Loe silmaringi laiendamiseks, kuula teiste inimeste lugusid, kuid jäta ruumi omadele mõtetele ja kogemustele. Inimesed on erinevad. Ja see, mis sobib ideaalselt ühele, ei tarvitse sinu vajadustega kattuda.
– Lähtu teadmisest, et kõigi inimeste alge on üks ja selleks on headus, mis asub südameruumis. Keskendu sellele kujustades näiteks avanevat lootoseõit.
– Luba minna inimestel, sündmustel ja olukordadel, mis on sinu olemusega vastuolus. Loo enda jaoks igapäevane rituaal. Näiteks veel ja tulel on puhastav toime.
– Vaata inimesi, sündmusi ja olukordi kaugemalt, kolmanda erapooletu isikuna.
– Arvesta sellega, et kõigis inimestes on pime ala, mis põhjustab segadust ja valearusaamu. Õpi andestama nii teistele kui iseendale.
– Loo kehas ja meeles ruumi, et selgemini näha, täida see kerguse, valguse ja positiivsusega. Õpi südamega kuulama. Seda on hea teha näiteks läbi joogapraktika või Veeda mantrate õppimise. Kui sinus on ruumi, siis saab kasvada sisemine teadmine, kontakt iseenda ja millegi meist suuremaga.
– Õpi elu usaldama. Ära anna hinnanguid, vaid õpi olukorrast ja tee midagi teisiti järgmisel korral. Praktikana sobib näiteks meditatsioon positiivsete omadustega objektile, mantra või hingamisele keskendumine.
– Usalda oma sisemist teadmist ja tegutse vastavalt sellele. Jälgi, kust tuleb impulss tegutsemiseks.
– Treeni hetkes kohalolu näiteks kehaaistingute märkamise läbi. Too teadlikult kaks jalga vastu maad või jälgi oma hingamise rütmi.
– Lõdvestunud olek annab meile selgust ja teadmise, kus suunas oma elus muutuseid teha.
Muutused võivad olla esilagu väikesed. Näiteks igapäevane looduses/värskes õhus viibimine, suhkru tarbimise vähendamine, või teleka sulgemine tund enne magamaminekut ja toa tuulutamine. Anna nii endale kui teistele aega. Tähtis on järjepidev positiivse kavatsusega treenimine, et oleks võimalik mittetoetavad keha- ja meelemustrid vahetada end toetavate vastu ning neid siis sobivas kohas teadlikult kasutada.
Kui soovid saada senisest teistsuguseid tulemusi, siis on vajalik teha midagi teisiti. Tõeline enesekindlus ei sisalda uhkust või ülbust. See ei sisalda praalimist või end teistest paremaks või ka halvemaks pidamist ega enesehaletsust. Eelkõige sisaldab see füüsilist ja emotsionaalset vägivallatust nii enese kui teiste suhtes. Enesekindlus ei võitle või tõesta, enesekindlus on teadlikkus, mis suudab aktsepteerida ja vajadusel minna lasta.
Välised saavutused on tihti oskusliku enesesuunamise tulem. Või siis mitte. Tasub olla teadlik sellest, kust impulss tegutseda tuleb. Meeles tasub hoida, et kui hoolitseda oma vajaduste (mitte tahtmiste ja nõudmiste) eest, siis jagub rohkem jõudu ka teistele pühenduda, mis omakorda kasvatab eneseusaldust. Ja eneseusalduse kasvades kasvab ka usaldus ümbritseva osas. Oluline on, et inimene ei läheks endaga vastuollu ja kasutaks ise oma kasutusjuhendit, mis loomulikult iga päevaga täieneb, kuna indiviid ise ja ka ümbritsev on pidevas muutumises.
Autor: Marilii Toots joogajuhendaja ja -praktik, psühholoogiahuviline
Vaata ka: www.joogatunnid.ee
