Tean paare, kelle omavaheline kokkulepe on see, et truki keda tahad, peaasi et õhtul ilma suguhaigusteta koduvoodis maandud. Vahva ju, kaks inimest on ühel lainepikkusel. Tean paare, kus mõlema armukadedus ja kontrollivajadus on nii äärmuslikud, et range režiimiga vangla tundub selle kõrval piknik. Kui tahad nii elada, kes saaks seda keelata.
Üleüldiselt võib julgelt öelda, et lõviosa kokkuleppeväliselt vasakule panevatest partneritest teab ja tunnetab väga hästi seda piiri, millal süütust ja armsast suhtlusest väljaspool suhet saab kiivalt hoitud saladus, sest avalikuks tulles paneb see partneri südame plahvatama.
Olen selle teema enda jaoks lahti mõtestanud nii: petab enamasti inimene, kes enam ei armasta, sest armastuse seisundis ei ole suuteline teisele nuga selga lööma. Ja kui armastust pole, siis on võrdlemisi loomulik, et see ornitoloog ei suuda pidevalt ainult ühte lindu jälgida. Siis ei ole suhtes tiksumise ja selle kitsaskohtade eest vastutav ainult tema, vaid ka partner, kes rahuldub illusiooniga sellest, et kaaslane teda armastab. Olgem ausad, paljud inimesed mängivad suhtemugavuse jätkumiseks ainult lolli. Sisemuses teab igaüks, kas ta ka päriselt oma partnerit armastab. Mõminaräppari sõnu kasutades, siis algab petmine sealt ja siis, kui võidavad tujud, mitte tunded. Ehk siis lühiajaline emotsioon ja saadav nauding kaalub üles pikemaajalised tunded.
Allikas: Margus Vaher “Aga miks mehed sellised on?”
Alkeemia lugemisnurk: Margus Vaher: miks mehed petavad?
Alkeemia lugemisnurk | Margus Vaher: Miks keskeakriis meestel pea sassi lööb?
Margus Vaher: armastuse alkeemia ehk mõned salanipid
