Ühel hetkel see siiski juhtus, Chrysalis sattus hiidplaneet Saturni gravitatsioonist heiastatud tugevate loodejõudude haardesse ja need rebisid ta pihuks ja põrmuks; pihust ja põrmust, täpsemalt öeldes purust ja tolmust aga tekkisid Saturni ümber ilusad rõngad – neid võime meie ajalgi pilvituil öil läbi teleskoobi imetella.
Piltlikult võib öelda, et Chrysalis oli justkui liblikanukk, millest sai läbi kannatusrohke moonde gaasplaneedile kaunis rõngastu. Teaduslikumalt väljendudes oli Chrysalis Saturni kunagine kaaslane ehk kuu, ja värske teadusuuringu järgi toimusid eelkirjeldatud dramaatilised sündmused umbes 160 miljonit aastat tagasi.
Jack Wisdom Ameerika Ühendriikidest Cambridge’ist Massachusettsi Tehnikainstituudist ja ta kolleegid jõudsid eelkirjeldatud stsenaariumini, kui uurisid küsimust, miks näivad Saturni rõngad olevat tekkinud kosmilises mõõtkavas alles päris hiljuti, suurusjärgus sadakond miljonit aastat tagasi.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.
