Nagu selgus ka minu mitteteadusliku vasakukäeliste küsitluse tulemustest, on enamiku laste puhul lasteaeda mineku ajaks selge, kas laps on vasaku- või paremakäeline. Samas on paljud vasakukäelised lapsed asjatult hädas, kui esemed või töövahendid on nende jaoks vales asendis, kuna nende vanemad, kasvatajad või õpetajad pole lihtsalt märganud, et laps on vasakukäeline või ei tea, milliseid raskusi võivad need lapsed endalegi ootamatult kogeda. Olulisi ebakõlasid on võimalik ennetada, kui lapsega tegelevad täiskasvanud teadvustavad endale vasakukäelise lapse eripärasid ja hangivad vasakukäelistele lastele mõeldud töövahendeid. Muretsege oma lapsele vajalikud vahendid, mis on disainitud vasakukäelistele ja kindlustavad lapsele eduelamuse kordaläinud tegevusest, mida ta ikka ja jälle soovib uuesti proovida.
Millised nipid abistaksid vasakukäelist last?
Kirjutamine
Vaatamata sellele, kui olete lapse vasakukäelisuses kindel, asetage kriidid, pliiatsid, mänguasjad ikkagi haaramiseks keskele, nii et neid oleks ühtviisi mugav võtta nii vasaku kui parema käega. Nii võite olla muretu, et te ei ole meelega soodustanud ühe käe eelistamist. Ärge muretsege, kui kirjutamist proovides laps erinevaid kirjutusvahendeid katsetades sageli kätt vahetab. Mäletate, see on tema enda töö välja selgitada, kumb käsi siis ikkagi paremini töötab.
Suurepärasteks abimeesteks vasakukäelisele kirjutajale on jämedad kolmnurksed kriidid või pliiatsid, ka sälkudega pliiatsid. Samuti mugavamaks pliiatsi hoidmiseks mõel-dud pehme ümbris ümber pliiatsi (ingl k pencil grip). Need võimaldavad arendada head pliiatsihoidu, mis on äärmiselt vajalik algharjumus, millele tuginedes on koolis tunduvalt lihtsam õiget kehaasendit ja pliiatsihoidu saavutada ning mis lihtsustab oluliselt vasaku käega kirjutamist. (Vasaku käega kirjutamisest räägime põhjalikumalt VI peatükis.) Kui laps proovib maalimist ja vajab pintsli loputamiseks veetopsi, siis see võiks küll asuda vasakul pool, et laps ei peaks pintsli loputamiseks tegema risti liigutust, mis võib põhjustada veetopsi ümberajamise koos värvivee uputusega.
Keeramine
Mehaaniliselt üleskeeratavad mänguasjad tekitavad vasakukäelistele lastele probleeme, sest üleskeeramise mehhanism on ehitatud parema käega keeramiseks. Vasakukäeline laps hoiab keeramisvõtit paremas käes ja mänguasja vasakus ning keerab seda aina ringi nagu võtit või hoiab keeramisvõtit mugavalt küll vasakus käes, kuid keerab vales suunas ehk vastupäeva, sest see liigutus on talle loomulikum. Kui märkate, et laps näib olevat häiritud või lausa ärritunud oma üleskeeratava mänguasjaga toimetades, siis võib olla tegemist sellega, et mänguasi tema käes valele poole keeramise tõttu ei tööta. Siin ei ole muud võtet, kui peate talle lihtsalt näitama, et vahel tuleb teha keeramisliigutust lihtsalt teisipidi. See on siis justkui ettevalmistus eelnevaks eluks paremakäeliste maailmas, sest neid ainult teisipidi töötavaid asju tuleb elus ette veel ja veel.
Sama nipp on ka pliiatsiteritajaga. Kui hoiad teritajat paremas käes ja pliiatsit vasakus ja teed oma loomulikku va-sakukäelise liigutust, siis teritamist ei toimu. Tänapäeval on saadaval ka vasakukäeliste teritajaid, mis toimivad just nii, nagu on vasakukäelisele mugavam. Tõsi küll, mida vanemaks, osavamaks ja elukogenumaks saab vasakukäeline inimene, seda kiiremini avastab ta kõikvõimalikke võtteid, kuidas ka paremakäeliste vahendid enda käes tööle panna. Miski ei jää tegemata, lihtsalt tuleb teha pisut teistpidi. Peaasi on leida igast olukorrast väljapääs!
Igapäevased tegevused
Paremakäelistele vanematele ja õpetajatele saab varsti selgeks, et soovides vasakukäelist aidata igapäevaasjadega paremini hakkama saada, on vaja veidi rohkem tähelepanu, hoolivust ja kannatust. Mõnede toimingute puhul aga tuleb lihtsalt “astuda lapse kingadesse” ehk näidatagi ise tegevus ette vasaku käega. Vasakukäelisel lapsel on riietudes mugavam panna parem jalg enne pükstesse või saapasse, sest ta hoiab vasaku jalaga kergemini tasakaalu. Seda on hea meeles pidada ka siis, kui õpetate lapsele jalgrattaga sõitmist. Sõitu alustades toetub vasakukäeline vasakule jalale ja alustab väntamist parema jalaga. Lapsele riideid valides jälgige, et taskud oleksid mõlemal pool. On riideid, millel on tasku ainult ühel pool ja ilmselgelt pole see mitte vasak. Kingapaelade sidumine on üks raske töö, seda mitte ainult vasakukäelistele, vaid lastele üldse. See on oskus, mis tuleb lihtsalt selgeks õppida – harjutades, harjutades ja veelkord harjutades. Erinev kirjandus soovitab vasakukäelisele lapsele näidata sidumist etappide kaupa peegelpildis ehk seista lapse vastas. Ma ei ole seda proovinud ja ei oska pakkuda, kas see õnnestub. Pigem soovitan siiski seista lapse kõrval ja näidata lapsele ette kogu tegevus vasaku käega. See ei ole ju eriline ,”kuuteadus”, pealegi treenite te ka ise niiviisi enda kehvemini toimivat kätt.
Kui te toimetate köögis ja juhendate oma väikest vasakukäelist abilist, siis pöörake ümber kannud või muud pakendid nii, et laps saaks võtta ja mugavalt valada oma vasaku käega. Pidage meeles, et vasakukäeline laps teeb segamisliigutust vastupäeva, hoides lusikat vasakus käes. Tema abistamiseks peate tegema sama, seistes lapse taga, aidates tal vasaku käega vastupäeva segada. Söömine Vasakukäeline laps tõstab lusika endale ise oma paremini töötavasse kätte. Seetõttu ei pea lauda kattes temale söögiriistu teisele poole panema. Noa ja kahvliga sööma õppides võib ta kasutada nuga vasakus ja kahvlit paremas ehk oma nõrgemas käes, sest tugevama ja osavama käega on lihtsam lõigata. Toidutüki suhu panemisega saab parem käsi hakkama küll. Ühe nähtusega peate veel arvestama. Nimelt, vasakukäelised haaravad tavaliselt lauas joogiklaasi vasakult poolt või söövad ära leivaviilu nende vasakul käel istuva naabri taldrikult. Kui peolauas tekib puuduva klaasi või tühja leivataldriku ümber väike elav segadus, siis võite kindel olla, et söögilauas istub mõni vasakukäeline.
Lõikamine
Lõikamine on lihtne tegevus, aga paljudel vasakukäelistel see ei õnnestu, kui nad püüavad lõigata paremakäeliste kääridega. Sama juhtub vastupidi, kui paremakäeline püüab vasakukäeliste kääridega lõigata. Õnneks on ka meil praegu kauplustes saadaval vasakukäeliste kääre, mille lõiketerad on vastupidi paremakäeliste kääridele. Vasakukäelisele disainitud kääride puhul sobituvad lõiketerad täpselt lõikejoonele, mistõttu on täpse lõike saavutamine väga lihtne, käsi on lõõgastunud, ei valu ega ärritust ega tunnet, et ma ei saagi hakkama. Kui teie vasakukäeline laps näeb kõvasti vaeva, et lõigata korralikult tavaliste kääridega ja see ei taha kuidagi õnnestuda, süüdistab ta ebaõnnestumises kõigepealt iseennast mitte kääre, mõeldes, et tema ei ole lõikamises osav ja püüab edaspidi vältida tegevusi, mille sooritamiseks on vaja kääre. Muidugi tuleb ka siin ette, et on parema ja halvema kvaliteediga kääre, neid peab kaupluses lihtsalt proovima. Kääridega lõikamise nippi ei valda kooli tulles ka paljud paremakäelised lapsed. Seda oleks soovitav kodus ja lasteaias harjutada. Lapsed püüavad lõigata kääri otstega, selle asemel et asetada paber lõiketerade ristumise kohale. Nii lõigates juhib käsi korralikult kääre ja käehaare on tugevam. Alati aga ei päästa vasakukäelist last ka vasakukäeliste käärid – minul näiteks ei tule see sugugi välja, võib-olla sellepärast, et kääridega lõikamist noores eas õppides olid paremakäeliste käärid ainus võimalus. Mul on oma nipp, kui käärid minu käes ei tööta, keeran need lihtsalt teisipidi ja lõikavad küll.
Lasteaias võiksid käärid olla kahte värvi, näiteks paremakäelistele sinised, vasakukäelistele kollased, lapsed teavad, millisest topsist ja mis värvi kääre nad võtavad – nii ei pea vasakukäelisust kogu aeg mainima. Kui teie vasakukäeline laps alustab lasteaialapse elu, veenduge, et teie laps on teadlik oma vasakukäelisusest tingitud erisustest ja oskab vajadusel küsida töötamiseks õigeid kääre või muid vahendeid.
Autor: Maarika Ruuse, vasakukäeline klassiõpetaja (staaži 32 a)
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Maarika Ruuse raamatust “Ettevaatust, kui vasak on parem”.
Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,”Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja “Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).
