Novaator.err.ee lugejat huvitas, kas levinud tarkus selle kohta, et äikese kauguse mõõtmiseks tuleb lugeda, mitu sekundit jääb välgusähvatuse ja müristamise vahele, on ka teaduslikult põhjendatud. Selgitusi jagab välguteadlane Sven-Erik Enno.
„Helikiirus on umbes 330 meetrit sekundis ehk siis kolme sekundiga liigub äikesemüra umbes ühe kilomeetri. Seega vastab tõele, et äikese kaugust kilomeetrites saab arvutada nii, kui jagada välgu ja müristamise vahele jääv sekundite arv kolmega,“ ütles Enno.
Ta lisas, et seda, kui kaugele müristamist kuulda on, mõjutab näiteks õhutihedus ning asjaolu, kas on päev või öö. „Kui päeval umbes paarikümnest kilomeetrist kaugemale müristamist reeglina ei kuule, siis öösel võib midagi õrnalt kuulda olla mõnikord isegi kuni saja kilomeetri kauguselt,“ märkis Enno.
