Paljud suhted teevad regulaarselt läbi jõulisi ja destruktiivseid valukeha episoode. Väikese lapse jaoks on peaaegu talumatult valus olla tunnistajaks oma vanemate valukehade emotsionaalsele vägivallale, ometi on see miljonite laste saatus üle kogu maailma, nende igapäevaelu košmaar. See on ka üks peamisi viise inimeste valukeha põlvest põlve edasi anda. Partnerid lepivad iga episoodi järel ära ja järgneb suhtelise rahu periood, niivõrd kui ego seda lubab.
Peamiselt meeste, ent ka mõnede naiste puhul käivitab valukeha sageli alkoholi liigtarbimine. Purjus inimese isiksus teeb valukeha võimule pääsedes läbi täieliku muutumise. Sügavalt mitteteadvuslik inimene, kelle valukeha on harjunud saama täiendust füüsilise vägivalla kaudu, suunab selle sageli oma kaasa või laste vastu. Kainenedes tabab teda tõeline kahetsus. Ta võib lubada, et ei tee enam kunagi nii, ja ta mõtleb seda tõsiselt. Ent see, kes räägib ja lubadusi annab, pole see, kes vägivallategusid sooritab. Võib olla kindel, et kõik kordub taas ja taas, kui ta ei saavuta kohalolekut, ei tunne endas ära valukeha ega lõpeta sellega samastumist. Mõnel puhul võib siin abi olla nõustamisest.
Enamik valukehasid tahab nii valu põhjustada kui ka kannatada, kuid on ka selliseid, kes on valdavalt kas pahategijad või ohvrid. Igal juhul toituvad nad vägivallast, olgu emotsionaalsest või füüsilisest. Mõned paarid, kes usuvad olevat armunud, tunnevad tegelikult vaid vastastikust külgetõmmet, sest nende valukehad täiendavad teineteist. Vahel on pahategija ja ohvri rollid juba nende esimesel kohtumisel selgelt ette kirjutatud. Mõned abielud, mida peetakse taevas sõlmituks, on tegelikult sõlmitud põrgus.
Kui te olete kunagi elanud koos kassiga, siis teate, et isegi kui loom näib magavat, teab ta ikkagi, mis ümberringi toimub. Ta liigutab kõrvu vähimagi ebahariliku hääle suunas ja avab võibolla ka pisut silmad. Uinunud valukehad on samasugused. Mingil tasandil on nad ikka ärkvel, valmis sobiliku käivitava teguri ilmnedes tegevusse sööstma.
Lähisuhetes on valukehad sageli piisavalt kavalad peidus püsimiseks, kuni hakkate partneriga koos elama ja olete soovitavalt sõlminud lepingu, lubades siduda end kogu ülejäänud eluks. Te ei abiellu mitte ainult oma partneriga, te abiellute ka tema valukehaga, nagu ka teie abikaasa abiellub teie valukehaga. Võib olla üsna šokeeriv, kui avastad ühel päeval varsti pärast kokkukolimist või mesinädalaid, et su partneri isiksuses on toimunud täielik muutus. Ta hääl muutub kalgiks või kiledaks, kui sind (tõenäoliselt mõne suhteliselt tähtsusetu asja pärast) süüdistab, sulle etteheiteid teeb või sinu peale karjub. Või tõmbub ta üleni endasse. „Mis lahti?“ küsid sa. „Ei midagi,“ vastab ta. Kuid temast õhkuv tugevalt vaenulik energia ütleb: „Kõik on valesti.“ Tema silmad ei kiirga enam. Tundub, nagu oleks neile langenud raske loor, ja see olend, keda tunned ja armastad, kes varem suutis oma egost läbi särada, on nüüd täielikult ähmastunud. Sulle näib otsa vaatavat täiesti võõras inimene, kelle silmis on vihkamine, vaenulikkus, kibestumine ja viha. Kui ta kõneleb, ei kõnele sinuga mitte abikaasa või partner, vaid tema suu läbi rääkiv valukeha. See, millest ta räägib, on valukeha versioon tegelikkusest. Tegelikkusest, mida on põhjalikult moonutanud hirm, vaenulikkus, viha ning soov veel valu põhjustada ja tunda.
Võid sel hetkel endalt küsida, kas pole äkki tegemist sinu partneri tõelise näoga, mida sa polnud kunagi varem näinud ning kas polnud sa seda inimest valides teinud kohutavat viga. Muidugi pole see tema tegelik nägu, see on lihtsalt ajutiselt võimust võtnud valukeha. Raske on leida kaaslast, kes ei kannaks eneses valukeha, kuid ehk oleks mõistlik valida keegi, kelle valukeha poleks ülearu tihke.
Allikas: Eckhart Tolle „Uus maailm“, kirjastus Pilgrim
