Amazonase vihmamets on leekides
Käesoleva aasta jaanuari ja augusti vahemikus on ette tulnud ligi 73 000 tulekahju, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui terve 2018. aasta vältel. Tegu on rekordkõrge arvuga. Möödunud neljapäevast alates on uute põlengute arv kasvanud peaaegu 10 000 võrra.
Üks tulekahjude arvu massilise kasvu peamisi põhjuseid on inimtegevus, kuid Brasiilia president Jair Bolsonaro sellest ei hooli. Ta ei pea Amazonase põlenguid millekski ning kommenteerib küsimust nõnda: “Mind kutsuti vanasti Kapten Mootorsaeks. Nüüd olen ma nähtavasti nagu keiser Nero, kes Amazonase põlema on pistnud.”
Ta ütles, et tegu on vaid iga-aastase kulupõletamise perioodiga. Bolsonaro on võimule tõusmisest saadik piiranud valitsusasutuste tegevust vihmametsade kaitsmisel.
Tulekahjud on tekitanud hinnanguliselt 3,1 miljoni ruutkilomeetrise läbimõõduga suitsukihi ning metsa pidev kahanemine mõjub laastavalt ka kliimasoojenemise mõju pärssimisele. Vihmametsa eesmärk on süsihappegaasi hulka vähendada, mitte seda juurde toota.
Kuigi see kõik võib näida rusuva ja lootusetuna ega puuduta pealtnäha sinu igapäevaelu kuidagi, võid siiski selle asjus midagi ette võtta. Järgnevalt paar moodust, kuidas sina (Cambridge kliimateadlase 7 soovitust kliimamuutustega võitlemiseks
Teadlased: kliimamuutusi saab pidurdada miljardihektarilise hiidmetsaga
Maailmamere tase võib sajandi lõpuks tõusta üle kahe meetri
