Millal veel, kui mitte praegusel ajal, kui paljud inimesed olid vaid mõned kuud tagasi kodudes sunnitult üksteisega lähedalt koos, võtta üles ülioluline psühholoogiline teema nagu ISIKLIKUD PIIRID. Omada piire, tähendab omaenda eraldiseisva Mina teadvustamist ja mõistmist sõltumatult teistest (vanematest, lastest, abikaasast, tööandjast, kolleegidest jne.), kirjutab Martin Kruusvall lehel Holistika.ee.
Isiklike piiride ületamine teiste poolt tekitab kurbust või viha, sest see on teiste tegevus, mis ignoreerib meie tundeid ja vajadusi. Samas aga vastutus meie piiride eest ei lasu mitte teistel, vaid meil endil, neid ei panda paika mitte väljastpoolt, vaid meie- ehk seestpoolt!Kahjuks on paljudel need piirid nii olematud, et inimene enam ei tajugi, et need üldse olemas on ja et neid keegi ületab. Kui meie elu käib teiste järgi, kui just teised dikteerivad meie soove, tegemisi, tundeid, tahtmisi ja igapäevaelu, siis me ei mõista enam lõpuks, kus on meie tunded ja kus on teiste omad.
