Järgnevalt mõned levinumad probiootikumide kohta esitatavad küsimused koos vastustega.
Millal probiootilist toidulisandit võtta?
See, kas võtta tühja kõhuga või toiduga koos, sõltub toote valmistamisviisist. Toitumisnõustajad soovitavad tavaliselt võtta probiootilisi toidulisandeid tühja kõhuga kas esimese asjana hommikul või viimase asjana õhtul. Vedelal kujul tarvitatavate probiootikumide puhul ei ole kellaaeg nii tähtis, sest need meenutavad rohkem tavatoitu.
Kas ma peaksin tarvitamist alustama ettevaatlikult?
Iga inimene on ainulaadne. Soovitan võtta toote etiketil märgitud koguse. Inimestel, kellel on tarvis kiiresti tasakaal taastada, on mõnikord kasu nn laadimisdoosist, mis võrdub tavaannusest kaks või enam korda suurema annusega. Ülitundlikel inimestel soovitan alustada aegamööda, vältimaks kõrvaltoimeid (mida kirjeldan edaspidi).
Kui kaua tasakaalu taastamiseks aega kulub?
Hea küsimus, millele on raske vastata. Antidepressandi tarvitajatele räägitakse, et ravimi mõju täielikuks avaldumiseks võib kuluda kuni kaheksa nädalat, aga probiootikumi puhul eeldavad mõned, et toime on kohene. Kõhulahtisuse või kõhukinnisuse korral võib probiootikumi leevendav mõju avalduda tõepoolest üpris kiiresti. Korraliku terve mikrobioota taastamisele kuluv aeg sõltub aga sellest, kui kaua kehv olukord on kestnud ning kui paljusid minu toitumis- ja elustiilialastest soovitustest inimene järgib. Kõige hullematel juhtudel võib protsess võtta mitu kuud. Positiivse poole pealt: see, et keha suudab iseennast nii hõlpsalt tervendada, mõjub kindlasti julgustavalt.
Mida see tähendab, et probiootikumid võivad põhjustada ebamugavustunnet (düskomforti)?
Tavaliselt nimetatakse seda Herxheimeri reaktsiooniks või „tervenemiskriisiks”. Kui tekivad gaasid, iiveldus või väljaheite konsistentsi muutus, siis see võib tähendada, et inimese soolestiku tasakaal on liiga kiires – või vähemalt ebamugavalt kiires – muutumises. Jällegi, kui otsida nende nähtude juurest midagi positiivset, siis MD Sherry Rogersi kinnitusel peegeldab nende reaktsioonide ägedus probiootikumi aktiivsust ja tugevust.
Kas probiootikumid mõjutavad kuidagi minu teiste ravimite toimet?
Üldiselt mitte. Probiootikumid on kehas tavaolukorras olemas ning aitavad lahendada samu probleeme, mille vastu ravimid on suunatud. Ainus teoreetiline erand, mida suudan ette kujutada, on organi siirdamise järgne seisund, kus arstid soovivad immuunsüsteemi aktiivsust maha suruda ja ei taha, et probiootikumid seda toetaksid.
Kas minu ema (või isa või tädi) on probiootikumide jaoks liiga vana ja habras?
On korduvalt näidatud, et probiootikumid mõjuvad eakatele kasulikult. Mis „”iiga haige” olemisse puutub, siis nõrgenenud immuunsusega patsientide puhul tuleks kindlasti tarvitada bakterite kombinatsiooni (mitte ühtainsat liiki sisaldavat probiootikumi). Teiseks erandiks võib olla äge pankreatiit, mille puhul ei ole lõpuni selge, kas probiootikumidest on pigem kasu või kahju. Ent kõigil muudel juhtudel on just kõige haigemad need, kes sageli probiootikumidest kõige suuremat kasu saavad.
Kas mu laps on probiootikumide jaoks liiga noor?
Probiootikume leidub juba emaüsas oleva loote organismis ning need aitavad isegi kõige pisematele enneaegsetele beebidele manustades tõhusalt mitmeid probleeme ennetada. Jällegi, kõige turvalisem on kasutada bakterite kombinatsioone. Kui tarvitada suure CFU arvuga külmkuivatatud pulbrit, siis ideaaljuhul võiks valida spetsiaalselt imikute jaoks välja töötatud toote. Imetav ema peaks ka ise probiootikume tarvitama. Mõned emad kasutavad imikule probiootikumide manustamiseks mugavat nippi, määrides probiootilist toidulisandit sisaldava kapsli vedela sisu kas lutipudeli otsale või enda rinnanibule.
Kui kaua ma peaksin probiootikume tarvitama?
Ma arvan, et kõik, kes asuvad elama mägedesse või mujale puhtasse looduskeskkonda, vabanevad täielikult stressist, ei tarvita enam ravimeid, hakkavad endale ise orgaanilist toitu kasvatama ning tarvitavad kasulike bakterite koloonia tugevdamiseks regulaarselt rohkelt kääritatud toitusid, võivad probiootikumide tarvitamise lõpetada.
