Kuidas parandada immuunsust?
Meie immuunsüsteem on äärmiselt tõhus erinevate haigustekitajatega võitlemiseks. Inimene ei pruugi pahalaste sissetungi isegi märgata: nad eemaldatakse sedavõrd efektiivselt.
Mõnikord kaitsevallid siiski murduvad ja haigustekitajad võtavad mõneks ajaks võimust.
Lapsi kimbutavad eriti sageli ülemiste hingamisteede nakkused. Seega on mõistetav lapsevanemate mure ja küsimused:
- Kas lapsevanemal on võimalik lapse haigusi ennetada?
- Kuidas tugevdada immuunsust?
- Kas erinevad vitamiinid ja toidulisandid aitavad nakkushaigusi vältida?
- Kas elustiili saab muuta nii tervislikuks, et tekiks ideaalne immuunvastus erinevate haigustekitajate suhtes?
Immuunvastuse parandamise idee on köitev. Sellele viitab ka suur hulk kõlavaid hüüdlauseid küll vitamiinide, loodusravivahendite, probiootikumide ja teiste toidulisandite ning käsimüügiravimite reklaamtekstides.
Ent kui palju peitub neis sõnades tõtt? Kas ja kuidas oleks võimalik immuunsüsteemi võimekust parandada?
Läheneme teemale esmalt seda kaudu, et seletame lahti immuunsüsteemi mõiste – nagu sõna isegi ütleb on tegemist süsteemi, mitte ühe organiga.
Immuunsüsteem koosneb paljudest erinevatest rakutüüpidest, millel igaühel on oma kindel ülesanne ning mis erinevate molekulide vahendusel mõjutavad omakorda järgmist rakku.
Immuunsust jagatakse laias laastus kaheks: loomulikuks ja omandatud immuunsuseks.
Kui toimub haigustekitaja sissetung, reageerib loomulik immuunsus viivitamatult.
Loomulik immuunsus reageerib viivitamatult, kui toimub haigustekitaja sissetung. Selle väljenduseks on põletikureaktsioon:
- palavik, mis püüab viirusi kõrge temperatuuriga tappa;
- väsimus, halb enesetunne ja letargia ehk haiguslik unisus, et hoiduda kiusatusest välja minna ja järgmine infektsioon külge saada samas kui veel eelmisegagi on tegemist;
- limaskestade eritised, et haigustekitajaid välja uhtuda.
Haigustekitajatest vabanemiseks sellest aga enamasti ei piisa. Siin tuleb appi omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse.
Kujuneb välja eriline relvastus – antikehad ja T lümfotsüüdid -, mis jääb immuunmälusse alles ja mida on järgmisel korral juba lihtne uue sissetungi korral käiku lasta ja seega haigestumist vältida.
Kui omandatud immuunsus on sedavõrd tõhusam, siis miks meil evolutsiooniliselt primitiivsemat loomulikku immuunsust üldse vaja on?
Häda on selles, et esimesel korral läheb korraliku omandatud immuunvastuse kujundamiseks vähemalt nädal. Senikaua on iga vahend hea, et haigustekitaja piiramatut levimist takistada.
Immuunsüsteemi pikaajalisel mälul baseerub ka vaktsiinide kasutamine.
Immuunsust parandada lubavatel toidulisanditel ja taimsetel preparaatidel pole õnneks, justnagu toidulgi, võimet kujundada spetsiifilist immuunvastust. Erandiks on siin allergilised rektsioonid, mis võivad tekkida eelsoodumusega isikutel teatud ohutute ainetega kokku puutudes.
Loodusravi vahenditest üks sagedasemaid allergiliste reaktsioonide põhjustajaid on punane siilkübar, mida ka (ekslikult) punaseks päevakübaraks kutsutakse.
Loodusravi vahenditel on teoreetiline võimekus aktiveerida hoopis loomulikku immuunsust, ja seda toimet on paljudel neist ka katseklaasis näidatud. Kas samasugune efekt tekib organismis ka peale vahendi tarvitamist, on kaheldav. Keegi ei soovigi ju endal asja eest, teist taga ebameeldivat põletikureaktsiooni esile kutsuda.
Immuunsüsteemi rakkudel on keeruline ülesanne teha vahet ohtlikel sissetungijatel, ehk haigustekitajatel ning oma organismi koostisosadel ja ohututel ainetel, mis sisenevad organismi näiteks seedetrakti või hingamisteede kaudu.
Haigustekitajate hävitamine võimalikult vähese oma kudede kahjustamise hinnaga on võimalik ainult tasakaalustatud immuunvastuse korral. Mõnikord polegi koekahjustuse põhjuseks mitte haigustekitaja ise vaid reguleerimata immuunvastus sellele, mis ei säästa oma organeid ja kudesid. Gripiviiruse poolt põhjustatud surmajuhtumid muidu tervete ja noorte hulgas on põhjustatud just loomuliku immuunsuse liiga tugeva reaktsiooni poolt.
Seega – rohkem pole sugugi alati parem.
Toidulisanditega pole õnneks siiski võimalik immuunvastuse tasakaalu rikkuda. Immuunsüsteemi seisukohalt pole neist ei kasu ega enamasti ka kahju.
Immunoloogia kui teaduse edusammud on aga viimaste aastate jooksul toonud arstide käsutusse ravimid, mis tõepoolest tugevdavad immuunvastust. Neid ravimeid kasutatakse vähi immunoteraapias. Võttes nende rohtudega maha nii-öelda immuunsüsteemi pidurid, saadakse tugev vähivastane reaktsioon. Sellel ravil on loomulikult ka tõsised kõrvaltoimed ja nendeks on oma organite ja kudede kahjustused pidurite alt vabanenud immuunrakkude poolt.
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel ei ole koduste ega käsimüügi vahenditega vajadust ega võimalustki oma immuunsüsteemi parandada.
Tervislike eluviiside eest on Sulle tänulik kogu organism, mitte ainult immuunsüsteem. Need on teada ja tuntud soovitused kõikide arstide poolt:
- ära suitseta;
- toitu tervislikult;
- tegele regulaarselt tervisespordiga;
- püsi tervislikus kaalus;
- ära liialda alkoholiga;
- maga piisavalt;
- proovi hoiduda liigsest stressist;
- nakkushaiguste vältimiseks pese käsi ja poest ostetud puuvilju;
- väldi toore liha ja kala kokkupuutumist muude toiduainetega.
Kui mingil põhjusel ei ole tasakaalustatud ja täisväärtusliku toidu söömine võimalik, tuleb abi otsida toidulisanditest. Kuid apteegist saadavate vahenditega ei ole võimalik kuigi edukalt korvata vähese une, liigse stressi, alkoholi ja suitsetamise tekitatud kahju.
Vanus ja immuunsus
Vananedes toimuvad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele ja vähile vastuvõtlikumaks. Eakatel inimestel on gripi kulg komplitseeritum ja võib lõppeda ka surmaga.
Vanusega seotud immuunsüsteemi võimekuse langust seostatakse harknäärme taandarenguga ning T lümfotsüütide võitlusvõime ja konkreetse haigustekitaja hävitamiseks sobilike rakkude arvu vähenemisega. Ka vaktsineerimise tagajärjel tekkiv kaitse ei ole eakatel nii tugev kui noortel, kuid sellest hoolimata aitab vaktsineerimine näiteks grippi haigestumist ja selle raskeid tüsistusi eakatel oluliselt vähendada. Eakatel kipub ka toitumine ühekülgseks jääma, probleeme võib olla isuga. Sellisel juhul võib vitamiinide ja mineraalide tarvitamisest abi olla.
Viimasel ajal on ilmunud põnevaid uuringuid ka selle kohta, et tervisesportlastel, kes on füüsiliselt aktiivsed ka kõrges eas, on immuunrakkude vananemine aeglasem.
Kokkuvõtteks:
- Selleks, et hoida oma immuunsüsteem võitlusvõimelisena ka vanemas eas, tuleks füüsiliselt aktiivne olla kogu elu.
- Immuunsüsteemi nutikust saab parandada vaktsiinide abil.
- Kallite toidulisandite ostmise asemel minge parem trenni või loodusesse liikuma.
Allikas: 10 võimsat looduslikku antibiootikumi tervise turgutamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks
Tugev immuunsüsteem hoiab haigused eemal
Supertaimed, mis aitavad sinu organismil mürkidest vabaneda
