Värvide ja piltide maailm paelus Kristat juba lapsepõlves. Ülikoolis käis ta Londonis, kus õppis maalikunsti ja kunstiajalugu. Hiljem omandas naine ka kunstiterapeudi elukutse. Aastaid Soomes ajakirjaniku, ajakirjade tegev- ja peatoimetajana töötanud Krista tegutseb nüüd kunstiõpetaja ja -terapeudi ning loovuskoolitajana. Soomes on ta avaldanud neli raamatut ning tänavu sügisel ilmub viies.
“Ma otsisin raamatut, mis annaks värvidest ja piltidest mitmekülgse ülevaate, kuid ei leidnud sellist,” naerab Krista. “Kurtsin seda ühele sõbrale, kes ütles, et aga kirjuta ise. Mõtlesin, et nojah, miks mitte.” Sellest algas töö nüüd eesti keeles ilmunud raamatu kallal.
Krista, miks on värvid inimesele nii olulised?
Värvid mõjutavad meid mitmel viisil ja värvide abil mõjutatakse meid. Näiteks liiklusmärgid on ju teatud värvi selgel põhjusel: punane ja kollase-musta kombinatsioon torkavad kõige paremini silma. Inimesed seostavad värve ka tunnetega – ühele võib hall tunduda sünge värv, teisele aga turvaline kaitsevärv. Värvikogemus on seotud kultuuri ja ajalooga, kuid see on alati ka individuaalne.
Värve uurides ja tundma õppides suudame nii iseennast kui ka teisi paremini ja sügavamalt mõista. Siis oskame valida enda ümber - näiteks rõivasteks või kodu sisustusse – värve, mis meile head teevad, meid igapäevaelus aitavad.
Mida tähendab see, et piltide tähtsus meie elus suureneb?
21. sajandil on piltide hulk plahvatuslikult kasvanud, me näeme iga päev kümneid tuhandeid pilte. Oleme liikunud sõnalisest maailmast pildilisse maailma, just nagu tagasi hieroglüüfide juurde, näiteks emotikone kasutades. Inimesed näevad ja teevad rohkem pilte (ning jagavad neid interneti kaudu) kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Piltide abil jutustame endast teistele: niisugune ma olen, sellises maailmas elan.
Muidugi on pildid erakordselt tõhusad vahendid, et ennast väljendada ja mingit infot edasi anda. Milleks kasutada teate edastamiseks sõnu, kui sama asja võib kiiresti öelda ühe pildi abil, mida mõistavad kõik, sõltumata keeleoskusest?
Aga pildiuputus võib tekitada ka stressi ja mõjuda lausa ahistavalt.
Milliseid ideid või nippe lugeja sinu raamatust leiab?
Raamat annab nõu, kuidas tänase maailma pildiuputus enda kasuks tööle panna. Kuidas saavutada seda, et pildid annaksid meile hoopis jõudu, tervist ja tasakaalu?
Samuti aitab raamat ennast värvide ja piltide kaudu paremini tundma õppida. Sest piltide abil saame analüüsida oma mõtteid ja tundeid ning tajuda ja mõista maailma sellisel viisil, milleni sõnad ei ulatu.
Lisaks muule on raamatus 19 praktilist harjutust, mille abil võib leida endast täitsa uusi külgi, mõista end paremini, lahendada probleeme, keskenduda, rahuneda ja lõõgastuda. Tutvustan raamatus lihtsaid kunstiteraapia võtteid, mis sobivad selleks, et igapäevaelu probleemidest ja rasketest eluperioodidest üle saada.
Kuidas on pildid ja värvid ning piltide tegemine või vaatamine sind ennast aidanud?
Piltide ja värvide kaudu olen suutnud käsitleda ka omaenda minevikku ja ebamugavaid tundeid, sealhulgas halbu mälestusi. Näiteks tuleb meelde üks juhtum algkoolist, kus õpetaja pani mind ilma põhjuseta nurka seisma. Tundsin suurt häbi ja hirmu, aga täiskasvanuna justkui unustasin selle juhtumi. Ometi mõjutas see mind alateadvuse kaudu, nimelt vihkasin ma aastaid autoriteete ning kahtlesin kõigis õpetajates ja ülemustes. Alles siis, kui õppisin kunstiteraapiat, läks see mälestus nagu lukust lahti. Ma suutsin oma tunnetega tegeleda ning autoriteedihirmu selja taha jätta.
Väga põnev! Äkki tood veel mõne näite, kuidas pildid on su sõpru või tuttavaid aidanud?
Kunstiterapeudina teen ma klientidega sageli harjutust, kus neil tuleb valida sadade piltide hulgast oma lemmik. Seejärel räägivad nad, miks just see pilt neile meeldib. Lemmikpilti on tore valida, aga inimese kohta võib märksa rohkem rääkida teine harjutus, kus tal tuleb valida nn vastikpilt – mõni pilt, mis teda ärritab, vihastab, hirmutab või vastumeelsust tekitab. Selle harjutuse abil saab lahendada vanu traumasid ja ebameeldivaid kogemusi. Üks mu klient suutis tänu vastikpildi harjutusele esimest korda tunnistada, et ta oli elanud mitu aastat valelikku kaksikelu.
Minu sõpra Kaisat aga aitasid pildid pärast seda, kui tema mees ootamatult suri. Kaisa hakkas käima regulaarselt muuseumides ja näitustel ning avastas, et kunsti vaatamine lohutas teda ja aitas tal kõige raskemast ajast üle saada. Ka mina ise olen lähedase inimese kaotuse järel piltide maalimisest ja leinateemaliste kunstiteoste vaatamisest abi leidnud.
Palun räägi natuke oma seostest Eestiga!
Hakkasin Eestis käima siis, kui teie riik sai uuesti iseseisvaks. Eesti ja eestlased meeldisid mulle kohe, aga soe sõprus muutus sügavaks armastuseks kümmekond aastat tagasi, kui alustasin Haapsalus igasuviste maalikoolitustega. Haapsalu ongi mulle Eestis eriti südamelähedane koht, aga lemmikud on ka Tallinn, Pärnu ja Hiiumaa.
Minu arvates edestavad Eesti arhitektuur, disain ja restoranid Soome omasid märgatavalt, siin tegutsetakse julgemini, mängulisemalt, katsetatakse rohkem. Paljud mu soomlastest sõbrad käivad sageli Eestis, et siin uusi trende, n-ö uusi tuuli kogeda. Mul on vedanud, sest nüüd on mul ka Eestis hulk sõpru. Olen märganud, et eestlased on tohutult sõbralikud, külalislahked ja abivalmid – sageli ma isegi ei jõua veel abi küsida, kui seda juba pakutakse!
Soomes pean ma palju loenguid ja viin läbi nii maali- kui ka loovuskoolitusi. Unistan sellest, et võiksin teha samasugust tööd ka Eestis. Unistused tuleb valjusti välja öelda, nii et ütlengi siinkohal, et loodetavasti avanevad tänu selle raamatu ilmumisele nüüd mulle ka Eestis uued võimalused!
Krista Launoneniga ajas juttu Koidu Raudvere
Vaat Krista Launoneni äsja ilmunud raamatu “Teejuht maagiliste piltide maailma” kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
