Rahu ja armastus on need kaks kvaliteeti, mida inimesed oma elus kõige sagedamini otsivad, vajavad ning millest väga puudust tunnevad. Olenemata edukast karjäärist, ei koge enamik inimesi, et tänu tehtud tööle saabuks piisav hulk tunnustust ja pidev pürgimine asenduks rahuloluga. Olenemata kindlast finantsseisust, ei koge enamik inimesi, et nüüd on küllalt ja võib rahumeeli muudele eluvaldkondadele keskenduda. Olenemata toredast perekonnast, ei oota enamik inimesi kodus rahulik, harmooniline ja kosutav õhkkond, kus asjad toimivad ning abikaasa tervitus on soe ja hell. Miks see nii on?
See on nii sellepärast, et enamik inimesi elavad veel täielikult oma ego meelevallas ning nad ei ole absoluutselt teadlikud oma tegelikest võimetest. Iga päev läheb pidev aur ühiskonna poolt peale pandud ootuste täitmisele ning inimesel ei ole hetkegi, kus võtta korraks aeg maha ja mõelda – mida ja miks ma oma elus teen ning kas ma tahan neid asju teha? Pealtnäha liigub kõik nagu õlitatult – sünd, lapsepõlv, kool, ülikool, töö, hobid, reisid, sõbrad, abiellumine, oma pere, oma kodu, vanavanemaks saamine, surm. Nö elu. Kuid see on vaid elu üks mõõde. Väline. Teine elu mõõde on sisemine. Tunded, mõtted, kogemused, teadmised, iseloom, isiksus, uskumused, soovid, unistused, võimed, taju, meel. Esimene elu mõõde on nähtav, teine nähtamatu. Mõlemad toimivad terve meie elu koos ja lakkamatult ka siis, kui inimene seda ei usu või tõeseks ei pea.
Nüüd tagasi tulles rahu ja armastuse juurde, siis enamik inimesi ongi pidevas tegevustuhinas üheainsa eesmärgi nimel: leida oma ellu need kaks kvaliteeti – rahu ja armastus – ning teha seda pingutades kõigest väest elu esimese mõõtme raames ehk püüdes saavutada kõike silmaga nähtavat. Nii juhtubki, et Sa võid küll olla haritud, abielus, lapsevanem, eduka karjääri ja ilusa koduga, kuid Sa ei koge rahu ega armastust. Pigem koged Sa veel suuremat ärevust, hirmu, ebakindlust, pinget, rahulolematust ja piiratust kui kunagi varem. See tuleneb asjaolust, et Sa oled õppinud keskenduma välisele enne sisemist. Piltlikult väljendudes oled Sa ostnud uhke auto, aga Sul puuduvad sõiduoskused ja juhiluba. Sa oled ostnud soojamaareisi, aga sul ei ole passi. Sa saad lapse, aga pole ise veel saanud täiskasvanuks. See tähendab, et Sa ei ole seesmiselt valmistunud ega endas kasvatanud omadusi, mis võimaldaksid olla turvaline autojuht, oskuslik reisisell või tasakaalukas lapsevanem, vaid oled kõike seda TAHTNUD SAADA hoolimata oma valmisolekust. Ja siin ilmnebki väga suur vahe – Sa kas tahad saada, nagu väikene laps, või oled valmis saama ja julged ka vastutada.
“Tahtmine saada” on alati ego tööriist ja selle kirjeldamisel ma pikemalt ei peatuks, sest see toimemehhanism on meile kõigile tuttav – elame me ju kõik isiklikul kasu saamisel toimivas maailmas. Valmistumine ja iseenese kasvatamine ehk sisemine teekond ja elu vaimne mõõde, eeldab aga oma tähelepanu suunamist enda sisse. Peatuksingi niisiis pigem oskusel KUIDAS ISEENDALE ANDA.
Kui Sa soovid oma ellu tuua rohkem rahu, siis see tähendab, et Sul tuleb hakata endas treenima teadlikkust. Rahu saame me kogeda vaid iseeneses ja mitte endast väljaspool. Me ei saa kunagi vaigistada maailma, mis on alati täis kära, kuid me saame enda sisse luua vaikuse.
Teadlikkus on võimekus võtta elus pealtvaataja roll. Harjuta ennast muutuma vaatlejaks ja ära lase end tõmmata egoistlikesse draamamängudesse. . Kus iganes Sa ka hetkel ei oleks – katkesta oma tegevus ja vaatle. Kus Sa oled, mida Sa näed/kuuled/tajud, mida Sa tunned, kellega koos Sa oled, mis Sinu sees ja ümber toimub. Lihtsalt vaatle nagu filmi. Mida Sa koged? Kas on erinevus: kui Sa tavaliselt sõidad autoroolis ja mõtled erinevaid mõtteid, siis kas nüüd on nii, et Sa koged iseennast sõitmas ja oled tulnud oma tähelepanuga käesolevasse ja praegu toimuvasse hetke? Kas Sa tunned seda rahu, mis praegu korraks Sinus on, kui Sa oled kõik muu kõrvale heitnud ja lihtsalt istud autoroolis ja sõidad? See ongi teadlikkuse treenimine. Mida rohkem Sa seda harjutad – oma tähelepanu toomist käesolevas hetkes toimuvale – seda rohkem hakkad Sa rahu kogema ja seda vähem elad Sa ärevuse tormituultes ja oma mõtete virvarris.
Kui Sa soovid oma ellu tuua rohkem armastust, siis kui Sa oled olukorras, kus Sul on raske, paha ja ebameeldiv, siis too oma tähelepanu oma tunde juurde. Ütle endale: “Mul on paha”. Kui võimalik, istu selle tundega maha ja ütle endale seda mitu korda. Luba endal seda tunnet tunda ilma, et sa seda hindaksid, ära ajaksid või millegagi tuimestaksid. Lihtsalt tunneta, et Sul on hetkel paha. Ja nüüd ütle endale mõttes või valjusti: “Ma näen, et Sul on praegu paha ja ma olen Sinu juures. Ma olen Sinu juures nii kaua kui Sul on vaja. See on ok, et Sul on paha. Ma olen Sinuga ja istun Sinuga koos.”. Kui Sa nii teed, siis Sa pakud endale armastust ja kaastunnet, mis on alati olnud Sinu sees, aga mida meid enamikku ei ole kunagi õpetatud kasutama. Me oleme õppinud oma tundeid varjama, peitma ja eitama ning me oleme kogenud, kus negatiivsed ja ebamugavad olukorrad on teistele inimestele meie lähedal samuti ebameeldivad ning pigem meid hüljatakse meie mures ja raskuses, kui et meid koheldakse helluse ja mõistvusega. Seepärast tuleb meil õppida seda kõigepealt iseendale pakkuma. Selliselt toimides hakkad Sa kogema, kuidas armastus on kogu aeg Sinuga ega tähenda sõltumist teisest inimesest, kes meile seda pakkuma peaks.
Sul on alati vaba valik:
– valida teadmatus ja automaatpiloot ning silmaklappidega elus edasi tormata või
– valida teadlikkus ja hakata treenima endas rahumusklit – oskust olla käesoleva hetkega kontaktis ja mitte lastes oma mõtetel endale hirmujutte jutustada.
Sul on alati vaba valik:
– valida vastumeelsus ja eitada iseennast ning oma tundeid valades need kõigepealt suvaliste inimeste peale välja ning seejärel õigustades nii enese käitumist kui paratamatust või
– valida armastus ja jääda kõigepealt iseenese suhtes mitte hukka mõistvaks, vaid hoolivaks, et võiksid hiljem seda oskust treenides hakata pakkuma sama armastavat suhtumist ka oma lähedastele.
Me oleme tõesti siin kõik vaba tahte alusel toimivad inimesed ja seepärast ongi nii tähtis teada, et kui ma valin vihkamise, siis ma annan sellele jõu ja see toimibki mu elus. Ja kui ma valin armastuse ja rahu, siis hakkavad toimima need. Mitte keegi teine meie eest ei saa meis neid omadusi kasvatada.
Autor: Hedvig Evert
Allikas: hedvigevert.wixsite.com
Vaata Hedvig Everti raamatu “Õnnekunstnik” kohta kirjastus Pilgrim kodulehelt.
