Rütmid päevas, nädalas, kuus, aastas, elus kannavad inimest pehmelt, soodustavad loovust, kaitsevad psühholoogiliselt ja aitavad tugevdada suhteid. Rütmid aitavad inimestel toimida osaliselt nö autopiloodil, ei ole vaja kogu aeg mõelda iga järgmise sammu peale. Üks elus rütmi loomise vahend ongi rutiin ja rutiinist kasvatatud rituaal. Eriti laste jaoks on rutiinid ja rituaalid olulised, sest esimesed annavad pidepunkti päevas ja pikemate vahemaadega korduvad rituaalid jaotavad lõpmatu aja tajutavateks ühikuteks. Ka täiskasvanud arvestavad aega näiteks aastaaegu kui vaheposte kasutades.
Rutiin on tegevus, mis kordub iga päev või nädal või pikema perioodi järel samal ajal samas järgnevuses. Näiteks on rutiin kindlal ajal ja moel lõunat söömine, lapsele unejutu lugemine, iga päev laua taga samas kohas istumine ja samal voodipoolel magamine, igal esmaspäeval lõunaks sama toidu valimine/valmistamine, lihtsalt iga päev enamvähem samal ajal toidu valmistamine, õhtune hambapesu… Mõnedele meeldib sõna rutiin asemel kasutada sõna päevarütm, mis tundub paindlikum. Päeva põhistruktuuri osas ei ole eriti vahet, kumba sõna kasutada. Päev koosneb enamvähem kõigil lastega peredel samadest tegevustest, mis korduvad teatud rütmis (ärkamine, hommikused toimetused, söögikorrad, õhtused toimetused, uneks valmistumine).
Rutiinist rääkides saab keskenduda väiksematele detailidele, mis ümbritsevad neid päeva tugiposte. Terve päev võib olla viimse pisiasjani ära planeeritud ja alati sisaldada samu tegevusi või olla väga vaheldusrikas, kuid siiski kindla rütmiga. Rütmi võib luua ka ilma kindlate kellaaegadeta, pidades kinni tegevuste järgnevusest ja muretsemata selle pärast, kui palju aega millekski kulub või et alati oleks ühtemoodi.
Rutiini muudab rituaaliks eriline tähelepanu ja kavatsus. Näiteks söögipalve võib olla rituaal, kui tuntakse tänulikkust või rutiin, kui seda öeldakse möödaminnes, mõtteta. Hambapesust saab teha rituaali, kui muuta see sõjaks Sööbiku ja Pisiku vastu. Lapse hommikune ärkamine võib olla rituaal, kui vanemad teda alati ühte moodi mänguliselt äratavad või lastakse lapsel süles unest toibuda. Põhimõtteliselt saab kõigest rutiinsest ja igapäevasest teha rituaali. Rituaal võib toimuda rutiinselt korduvalt, kuid võib olla ka vaid kord elus toimuv sündmus nagu näiteks pulmad.
Igapäevased rituaalid loovad mälestusi ja iga päev korduvad väikesed heatahtlikud liigutused kinnitavad lastele armastatuse tunnet.
Millele rutiinide kujundamisel tähelepanu pöörata?
1. Püüdes kujundada rutiini perele on eelkõige kasu iseenda rutiini kohendamisest. Ei saa oodata teistelt midagi, mida ise ei ole valmis tegema. Kui oma rutiin on paigas, siis on teistel lihtsam sellega kaasa tulla. Oma tegevustes rütmi loomine annab energiat kõigepealt endale ja siis on rohkem, mida teistele jagada ja teistel on eeskuju, mida järgida. Enda põhivajadustele nagu sobival ajal magama minemine, tervislikult söömine, piisavalt liikumine, pühendumine mõjutab suhtumist ka kõigesse muusse ja võimaldab päeva koos hoida. Suutmatus enda eest hoolitseda toob kaasa raskusi igapäevastes pisiasjades, mis kogunedes kasvavad suurteks probleemideks.
2. Rutiini kujundades on oluline lähtuda selle pere loomulikest rütmidest. Laste uneaeg sobib kõige paremini ajale, mil nad tavaliselt väsima hakkavad. Söögiaeg sobib ajale, mil kõht tühjaks hakkab minema. Üldiselt soovitatakse mitte hoida söögivahesid üle 4h. Mõned inimesed vajavad toitu kohe peale ärkamist, teised alles tund pärast tegutsemist. Mõned jäävad magama kohe, kui voodisse jõuavad, teised vajavad uinumiseks pikemat üleminekuaega ja tuge. Laste rutiine ei saa kujundada nii, et mulle sobib, kui ta teeb seda sel ajal, hoolimata sellest, et tema rütmiga see üldse ei sobi. Selline lähenemine toob ainult palju stressi ja tüli.
3. Uut rutiini kujundades on oluline alustada lihtsalt ja väikselt ning liikuda edasi sammhaaval. Enne järjekordsete uute rutiinide tekitamist hoolitse, et eelmine toimiks ja oleks loomulik päeva või nädala osa. Rutiine saab täiendada siis, kui tegevuse kordumise alus on rajatud. Täiendades saab tegevust varieerida või ajaliselt pikendada. Näiteks võib alustada igal õhtul 15 minutit kiirkoristamisega, mille jooksul laiali olevad asjad kokku või oma kohale tõsta ja liikuda sealt edasi teiste konkreetsete korrastamistegevuste rutiinseks muutmise juurde. Kui tahad endale hommikul lastevaba aega, võid hakata 15 minuti kaupa varem ärkama. Alustada on mõtet ainult selllest, mis sel konkreetsel ajal toimiva eluga haakub ja võimaldab praegust elu parandada või valitud sihi suunas liikuda. Ei ole võimalik korraga uude elukorraldusse hüpata. Samuti ära püüa parandada seda, mis ei ole katki. Kui elu sujub hästi, siis ei ole vaja seda üleplaneerida ja –korraldada.
4. Rutiini kujundades on oluline hoolitseda, et ümbritsevad tegevused ja tingimused seda võimaldaksid ja toetaksid ning vajalikud vahendid olemas oleksid. Kui tahad igal laupäeval küpsetada, siis hoolitse, et oleks millestki küpsetada. Lapse uneaega ei ole mõistlik panna ajale, mil kodus toimub tavaliselt midagi aktiivset, mis und segab. Sellisel juhul on vaja kas üht või teist ajaliselt nihutada või laps kuidagi eraldada muudest tegevustest. Ühtlasi tuleb siis edaspidi arvestada, et uneajal ei tehta sellised asju, mis lärmi tekitavad ja kodust väljas käimised tuleb samuti uneajaga kooskõlla viia. See võib tähendada, et külas või linnaskäikude jaoks hakkavad olema lühemad ajavahemikud ja kindlaks ajaks on vaja kodus tagasi olla. Samuti võib tekitada probleeme, kui seada mõni huviring, külaskäik või lihtsalt aktiivsem tegevus liiga lähedale õhtusele uneajale ilma rahunemiseks piisavat aega jätmata.
5. Oluline on leida tasakaal paindlikkuse ja kindluse vahel. Kujundades rituaali, mis kordub iga nädal (näiteks igal laupäeval vanavanemate külastamine või pühapäevahommikune pikk perekondlik hommikusöök), on oluline selleks ajaks mitte muid plaane teha. “Vahel on ja vahel pole” ei ole rutiin ja teadmatus, kas seda on mõtet seekord oodata, tekitab ainult stressi. See ei tähenda nagu ei tohiks üldse mingeid kõrvalekaldumisi olla. Valikuid saab teha kooskõlas olukorraga ja vahel on ka muutused toredad, kuid üldiselt on rutiini mõte kindlas kordumises. Eriliste võimaluste korral võiks leida loomingulisi lahendusi, mis ei hoia peret terve lapsepõlve aja kodus kinni. Kui laps on kergesti kohanev, siis on võimalik lõunaund magada ka põõsa all või vanema seljas ja vahel on ka lastel tore poole ööni üleval olla, et erilistest sündmustest osa saada. Vahel on tore terve päev öösärgis veeta ja toas mängida. Pikemalt välja minnes võib söögi kaasa võtta ja pikniku korraldada.
Kui rutiin ilmselgelt ei toimi, siis on vaja muutusi teha või selle rutiini tekitamine sobivamale ajale lükata. Alguses võib katsetada erinevaid variante kuni leitakse sobiv. Ka väga hästi toimiv rutiin võib mingil hetkel vananeda ja siis on vaja eluga edasi liikuda vastavalt muutunud oludele.
6. Suurte muutuste või ootamatute kriiside korral paiskuvad rutiinid segamini. Emotsionaalselt raskel ajal on lihtne asjadel lihtsalt minna lasta. Siis on vaja eriti teadlikult keskenduda sellele, et olulisi rutiine hoida. Näiteks ka reisil ja pikemalt külas olles saab korraldada oma tegemisi nii, et lapse uneaeg ja söögikorrad on harjunud ajal ja enne magamajäämist loetakse juttu. Tuttavad rutiinid leevendavad mõningal määral muutunud oludega kaasnevat pinget. Siinjuures on oluline arvestada konkreetsete laste võimetega. Erinevad lapsed on erinevas vanuses suutelised kohanduma erineva hulga muutustega. Vähemolulisi rutiine saab kiiretel või rasketel aegadel kohendada vastavalt võimalustele, näiteks tegevusi vanemate vahel ümber jagades või regulaarseid käike harvemaks jättes ja koondades.
7. Üleminek ühelt rutiinilt teisele või rutiini kaotamine vajab samuti tähelepanu. Näiteks, kui laps enam lõunaund ei maga. Lõpetada saab rutiine samamoodi nagu alustada – tasapisi, ajavahemikku või sagedust järjest vähendades. Uneaja saab asendada vaikse ajaga, mil ei pea magama, kuid tuleb vaikselt olla. Sel ajal saab näiteks raamatut vaadata või joonistada.
Tekst on pärit augusti lõpus ilmunud e-raamatu „Kuidas luua harmoonilist kodu?“ I osa „Inimene kodus ehk kuidas luua kodu toetavat eluviisi“ peatükist „Rutiinid, rituaalid ja traditsioonid“. Detsembri lõpus ilmus raamatu II osa „Kodu inimese ümber ehk kuidas luua elu toetavat kodu“. Lähemalt saab raamatute kohta lugeda aadressil http://looduskodu.wordpress.com/raamatu-algus.
Autor: Ingrid Vooglaid
