Ava külgmenüü

Kuidas kollektiivse kaose ajastul märgata üksiolemise ilu

Et suhestuda maailmaga, on inimesel vaja tarbida enda ümber eksisteerivat kultuuri ja olla osa end ümbritsevast infoväljast. Paraku on see väli tänapäeval tugevalt üleküllastunud, mis tähendab, et selles orienteerumiseks on vaja tugevat sisemist kompassi. Kui kogu maailmas valitseb eriolukord, on kompassinõela stabiilsus tugevamas ohus, sest sellised maailmakorraldust halvavad olukorrad ei ole sagedased. Ajastust olenevalt tuleneb olukorra omapära koos oma ilu ja valudega, kirjutab Liis Anni.

Kuulus psühhoanalüütik Carl Jung räägib oma põhiteoses “Mina ja alateadvus” kollektiivsest ja individuaalsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus on päritud ja sisaldab endas seda, mis on kogemuspõhine. Sellest, mida näeme praegu ühiskonnas toimumas, saab järeldada, et inimestes on ühiselt vallandunud sellest kogemusepõhisest päritud pajast alateadlikke käitumismustreid, mõtteid ja emotsioone. Eriolukorras on tegutsemis-, olemis- ja tarbimisvõimalused kitsendatud, mistõttu saab prioriteediks see, mis on parajasti tähtsaim. Õige info puudumisel oleme veel tundmatul pinnasel, kus saab levida palju teooriaid ja arvamusi. Seal, kus on erinevuste paljusus, on ka paratamatus, et tekib rühmitusi ja liikumisi ning palju arvamuste vasturääkivust. Oleme mõistetud üksindusse, ent meie infoväljas on siiski palju müra.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.