Hästi lihtne on leida nende asjade jaoks motivatsiooni, mis ühtivad suurema eluplaaniga. Kui on valmis mõeldud, miks ma üldse midagi teen, mis on mu tegutsemise taga, mis mida mu elus põhjustab – kui oled vaadelnud oma elu suuremalt ja laiemalt, siis ongi sul sügav sisemine tung teha neid asju, mis on su eluplaanis sees. Ja tavaliselt ei pea end sellisteks asjadeks motiveerima – on sisemine tung neid asju teha.
Öeldakse, et õnnelikud on need inimesed, kes saavad teha hobi enda tööna. Tegelikult saaks iga inimene nii teha, kui ta soovib. . Igaühel meist on laiem pilt endas olemas, et miks ta üldse tuli midagi tegema. Tasub seda otsida ja see üles leida. Ja kui see on leitud, siis seda järgida. Siis on võimalik leida laiemast pildist üles need asjad, millest on võimalik teha oma töö. Kui inimene teeb oma tööna neid asju, mis on tema laiemas eluplaanis sees ja mida ta tõesti tahab teha – siis ongi tema hobi ja töö juba ühendatud.
Kui inimene on leidnud mingisuguse idee või soovi või nägemuse, mida ta soovib hakata teostama, ka siis võib mingil hetkel motivatsioon ära kaduda.
Õhinaga alustades on motivatsioon hästi suur ning tegutsema hakates selgub, et selle jaoks peab vaeva nägema, peab tegema asju, mis ei ole kuigi glamuursed, ei ole säravad ja neid ei ole meeldiv teha. Kui näeme, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb teha ka argiseid asju – ja alati tuleb –, siis võib motivatsioon kergesti langeda. Siinkohal oletegi proovile pandud, et kas te ikka tahate edasi minna ja selle sisemise tuumani jõuda – te ei võtnud ju asja ette mitte välise kihi pärast, vaid selle sees oleva tuuma pärast.
Juba esimene komistuskivi või esimene raskem ületus võib panna paljudel motivatsiooni kaduma. Tuleks mõelda, miks seda teha taheti ja kas see algne motivatsioon on veel alles – või on isegi midagi veel tuumakamat motivatsiooniks tekkinud –, siis tasub kindlasti jätkata seda teed, mitte iga esimese väikse tuuleiili peale katkestada.
Kui tahta püsivalt hoida motivatsiooni, võib endale üles kirjutada, miks ma midagi teen ja panna selle lehe nähtavasse kohta.
Motivatsiooni võib nimetada ka kireks. Kõigepealt tuleks endale teadvustada, mida sa teed kirega või mille vastu sa kirge tunned. Kui keegi ütleb, et tal pole kirge mitte millegi vastu, siis suure tõenäosusega see inimene valetab. Muidugi võib elus olla selliseid aegu, kus meil pole kirge mitte millegi vastu. Aga kui inimene juba pidevalt ja püsivalt tunneb, et temas pole mingit kirge, siis on ta alateadlikult otsustanud minna surmateele, enesehävituslikule teele ning sellisel inimesel pole enam selles elus pikalt midagi teha. See pole nüüd hirmutamiseks öeldud, vaid tegelikult tuleks sellises seisundis inimesel endale nüüd teadvustada, et kas ikkagi ehk on midagi, mille vastu ma kirge tunnen. Püüa leida üles, miks sa üldse hommikuti üles tõused – igal inimesel on tegelikult olemas midagi, mille pärast ta tahab hommikuti üles tõusta ja igal inimesel on mingid asjad, mis kirge tekitavad.
Proovilepanekud on selleks, et me õpiksime unistuste poole püüdlemise käigus oma mugavustsoonist välja tulema ja midagi uut ja võib-olla ka hirmutavat enda jaoks tegema. Aga kõige sellise õppimine on meie jaoks vajalik. Olles kestvalt mugavustsoonis, me enamasti ei õpi. Mõnikord ollakse mugavustsoonis tugevalt kinni oma sisemise hirmu tõttu, mis ei lase ühtki sammu astuda – see sisemine hirm ongi see peamine takistus. See võib olla hirm läbikukkumise ees või mistahes muu hirm, ja see panebki endale otsima vabandusi ja põhjendusi, et miks mitte midagi teha ja miks mitte astuda oma mugavustsoonist välja. Siis tuleks sul mõelda ja otsustada, milline inimene sa olla tahad – kas selline, kes leiab vabandusi või selline, kes leiab lahendusi. Sest alati on võimalus leida lahendusi, kui väga tahta.
Leia see, mis sind köidab ja sulle rõõmu teeb, ja hakka samm-sammult seda oma ellu looma. Võid kindel olla, et mida rohkem sa lood ja edasi astud, seda täielikumalt see sinu elus teostub.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim Poolt välja antud Maris Saare ja Siim Sildoja raamatust „Elu muutev hüpnoos“.
