Partneri valede identifitseerimine
• Meenuta, kui paljudel kordadel oled sa tegelikult ju taibanud, et partner valetas. Paljud vägivallatsejad on üldtuntud valetajad. Nad valetavad, et end paremas valguses näidata. Nad valetavad, et oma halba käitumist paremas valguses näidata. Nad valetavad ka siis, kui nad üldse ei peaks valetama.
• Pane tähele, kui sageli su partner oma juttu muudab. Valetajad valetavad nii palju, et räägivad end sisse.
• Pane tähele, millal su partner kõige enam kaitsesse läheb. Kas siis, kui sa oled mõne vale või väärarusaama kohta aru pärinud?
• Pane tähele, kuidas ta käitub teiste ees või kui seltskonnas on inimesi, kellele ta tahab muljet avaldada. Kas ta näib kahepalgelisena? Kas ta näitab teistele üht ja sulle teist külge endast? Kumb sinu arvates võlts on?
• Kas su partner on teistega sageli konfliktis? Kas ta solvub kergesti ja kas ta alustab ise tülisid? Kui nii on, siis mõtle hoolega ka selle üle, kuidas ta sinu ja su käitumisega seoses solvuma kipub. Hakka nägema teda sellisena, nagu ta on – inimesena, kes nõuab teistelt respekti ka siis, kui ta ise seda ei vääri.
• Mõtle mõnedele omadustele või halvale käitumisele, milles su partner sind süüdistanud on. Vali üks süüdistus, mida sa veel täielikult pole uskuma hakanud. Küsi endalt, kas su partneril on endal tegelikult see joon või halb komme? Kui jah, siis tõenäoliselt projitseerib ta, kas teadlikult või alateadlikult, oma vigu sinule.
• Kas su partner süüdistab sind sageli millegi tegemises või mingis käitumisviisis, mis talle endale omane on?
• Kas su partner kipub süüdistama kõiki teisi oma probleemides? Kas ta näeb alati ennast ohvrina? Kas teised alati „norivad“ tema kallal või käituvad temaga ebaausalt? Kui jah, siis ilmselt valetab ta iseendale.
Kuidas ennast deprogrammeerida?
Ma soovitan järgmisi samme, aitamaks sul ennast deprogrammeerida su partneri valedest ja manipulatsioonidest.
1. SAMM. OTSI TEISTELT TAGASISIDET
Emotsionaalse vägivalla ohvrid kipuvad omaette hoidma, kas siis seetõttu, et vägivaldne partner kas keelab suhelda teistega või halvustab seda, või selle pärast, et neis on nii palju häbi, et nad ei tunne end sõprust või tuge väärivat. Kui sul on mõni lähedane sõber veel alles või kui sa oled oma perega lähedastes suhetes, hakka uurima, kas see, mida vägivaldne partner sulle sinu kohta räägib, on ka päriselt tõsi – kontrolli, kuidas teised sind näevad. Näiteks selle asemel et automaatselt uskuda, et sa oled isekas, küsi mõnelt sõbralt, kuidas tema sind näeb. Selle asemel et uskuda, et sa flirdid teistega, küsi pereliikmetelt ja sõpradelt, kuidas nemad sind näevad. Mida enam sa teistelt tagasisidet saad, seda parema pildi sa reaalsusest saad. Aga ära küsi selliselt pereliikmelt, kes on sinu suhtes emotsionaalselt vägivaldne olnud ja kui praegune partner on vägivaldselt käitunud isa/ema või venna/ õega väga sarnane. Nende käest võid saada sellist tagasisidet, mis sarnaneb su vägivaldse partneri jutuga.
2. SAMM. LÕPETA ENDA SÜÜDISTAMINE
Kui vägivaldne inimene suudab panna oma partneri endas kahtlema, ennast vihkama, siis on ta liiga hõivatud märkamaks, kellel tegelikult probleemid on. Väärkohtlejad on suurepärased tähelepanu kõrvalesuunajad. Ohvritel, kes usuvad, et viga on neis – kes usuvad, et nad on küündimatud, ebakompetentsed, katkised või ebaarmastusväärsed –, on kõige raskem mõista, et nendega ollakse emotsionaalselt vägivaldsed, sest nad otsivad vastuseid valest kohast. Selle asemel et alati endas probleemi põhjust näha, pead sa hakkama endast kaugemale vaatama. Sa pead hakkama vaatlema seda inimest, kes kõigi nende kaebustega esineb.
Ilmselt teed sa otse vastupidist. Alati kui probleem tekib, vaatavad emotsionaalse vägivalla ohvrid enda poole ja püüavad aru saada, mida nemad valesti tegid ja millega sellise olukorra tekitasid. Lõpeta enda süüdistamine.
3. SAMM. ÄRA PÜÜA END MUUTA, ET TALLE MEELE JÄRELE OLLA
Ära analüüsi oma käitumist, püüdmaks seda muuta, et oma partnerile meele järele olla. Sa nagunii ei suuda seda kunagi. Ta isegi ei taha seda. Ta tahab, et tal oleks millegi üle kurta, midagi, mille pärast sind süüdistada või kritiseerida. Ta tahab leida tõendeid, et sa ei armasta teda. Miks? Sest siis ei pea ta tegelema oma ebakindluse, häbi ja probleemidega. Siis ei pea ta analüüsima oma elu ja otsima põhjust, miks ta nii õnnetu on, miks ta nii ebakindel on, miks ta ennast nii halvasti tunneb.
Kui tervel inimesel mingi mure on – kui ta on ärevuses, masendunud või muul viisil endast väljas –, siis pöörab ta vastuse otsingul pilgu sissepoole. Vägivaldse loomusega inimene teeb otse vastupidist. Nemad hakkavad põhjust otsima endast väljastpoolt. Nad otsivad kedagi, keda oma enesetunde rikkumises süüdistada.
Tegelikult, tõenäoliselt tunneb ka su partner ennast kohutavalt. Teda ennast on nii palju häbistatud ja süüdistatud, et ta ei suuda end taluda. Kogu tema bravuuri, enesekindluse, eneseõigustuste all on hirmunud, alandatud inimene, kes ei usu, et ta väärib armastust.
4. SAMM. ÄRA USU ENAM, ET SIND TULEBKI VÄÄRITI KOHELDA
Isegi kui sa oled lõpuks suuteline tunnistama, et sinuga ollakse emotsionaalselt vägivaldne, võid endiselt mõelda, et selline kohtlemine on õigustatud. Võimalik, et sa usud, et väärid seda. Tõde on aga see, et keegi ei vääri olla väärkoheldud. Mitte miski, mida sa oled oma elus teinud või tegemata jätnud, ei õigusta sellist kohtlemist. Kahjuks on nii, et kui inimest valdab suur häbikoorem, on keeruline teda veenda selles, et ta väärib muud kui väärkohtlemist.
Kõige olulisem sõnum on see, et sa pole emotsionaalset vägivalda ära teeninud. Sa pole ära teeninud kriitikat, pilkeid, solvanguid, norimist, sõimu, seda, et sinus pidevalt kaheldakse, et sind teiste ees alandatakse, valedes asjades süüdistatakse või muul moel väärkoheldakse. Sa pole loll, kole, ebakompetentne või nii vääritu, et mitte keegi teine sind armastada või taluda ei suudaks. Sa oled, nagu me kõik, ebatäiuslik ja ekslik inimene, kellel on omad puudused nagu kõigil teistelgi. Ja sa teed vigu nagu kõik teised. Kuid see ei anna su partnerile õigust kohelda sind alaväärse inimesena, kes armastust ei vääri.
Ja isegi kui su vanemad sind samamoodi kohtlesid, ei tähenda see, et probleem sinus on. See pigem näitab, et sind on häbistatud kogu su elu ja seetõttu oled sa väärkohtlemisega harjunud ega usu, et sa väärid enamat. Aga tõde on see, et sa väärid paremat. Sa väärid armastust ja seda, et sind hinnatakse ja peetakse kalliks.
5. SAMM. ÄRA USU ENAM, ET SIND EI SAA ARMASTADA
Kui su partner ei suuda näha su häid omadusi, siis on asi halvasti – aga mitte sinuga. Kui su partner ei suuda näha kõike head, mida sina teie kooselusse annad, on ta pime – pimestatud oma vihast, häbist, oma isekusest, sellest, et tema pere temaga kunagi halvasti käitus. Teda pimestab võimetus tunnistada iseenda puudusi ja seepärast projitseerib ta need hoopis sinu peale.
Kedagi armastades hindame me tema häid külgi ning talume ja aktsepteerime neid omadusi, mis pole nii toredad (erandiks on vägivald). Me teame, et keegi pole täiuslik, ja me ei eelda, et meie partner seda on. Ja samamoodi, kui keegi meid armastab, ei arva temagi, et me täiuslikud oleme. Selline arvamus oleks täiesti ebamõistlik.
Olen kindel, et su partneril on palju puuduseid ja ta teeb palju vigu, kuid loodetavasti ei tunne sa vajadust kritiseerida või analüüsida iga viga, mida ta eales teinud on, või iga puudust, mis tal on. Ja sul on õigus temalt enda suhtes samasugust käitumist oodata. See ongi armastus – oma partneri aktsepteerimine sellena, kes ta on, nii heas kui halvas (taaskord, erandiks on vägivaldne käitumine).
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Beverly Engeli raamatust „Emotsionaalne ja vaimne vägivald“.
Beverly Engel on rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoterapeut, kes on emotsionaalse ja vaimse vägivalla ohvritega töötanud juba üle kolmekümne viie aasta. Oma kogemuste põhjal on ta kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas bestselleriteks kujunenud „The Emotionally Abusive Relationship“ ja „The Emotionally Abused Woman“.
