Igaühel on kasulik olla tuttav sellega, kuidas surm tuleb. Kui me tunneme suremise eri etappe, siis teame, et kõik kummaline ja võõras, mida me selle käigus kogeme on osa loomulikust protsessist.
Suremise bardo jääb surmahaigusesse haigestumise või surmani viiva tingimusega kokkupuutumise momendi ja “sisemise hingamise” lakkamise vahele. Seda nimetatakse “piinarikkaks”, sest kui me ei tea, mis meid surres ees oota, võib see kaasa tuua sõnulseletamatuid kannatusi. Isegi vaimsel teel käija jaoks võib surm olla valulik, sest keha ja praeguse elu kaotus võib olla äärmiselt raske.
