Me alustasime oma jutuajamist küll nahast, jõudsime aga välja emotsioonideni. Ent kuna inimene on tervik – füüsiline, vaimne ja spirituaalne olend – siis ongi meis ju kõik omavahel seotud ning nahk meie sisemise mina, meie tunnete peegel, kirjutab Marika Makarova lehel makarikamaa.wordpress.com.
Naha alla pugema… Paksu nahaga… Õhukese nahaga… Sain seda omal nahal tunda… Hirmu naha vahele ajama… Ihukarvad tõusid püsti. Vahvad ja värvikad väljendid, kas pole? Ent kui sageli oled sa nende sisu või saamisloo üle mõtisklenud?
Nahk ja närvisüsteem
„Nahk on sisemise mina, meie tunnete peegel,“ kinnitab nõustamispsühholoog Jure Biechonski. „Võtame või punastamise. See on keha emotsionaalne ja füsioloogiline reaktsioon, mis jõuab nahapinnale. Inimene püüab oma tundeid küll varjata, ent mida rohkem ta üritab, seda enam need punana palgeile tõusevad. Keha ei valeta kunagi ning teda vaikima sundida ei õnnestu.“
Sama lugu on higistamisega või kananahaga, mis ihule tõuseb. Me tunneme midagi ja see on „reeturlikult“ nahal näha. Imestada pole siin tegelikult midagi – on ju nahk ja närvisüsteem pärit ühest ja samast allikast.
Loote arengus on etapp, mil luuakse kolm kihti ehk lootelehte: välimine ehk ektoderm, keskmine ehk mesoderm ja sisemine ehk endoderm.
• Välimine looteleht ehk ekdoderm. Närvisüsteem, meeleelundid, aju, samuti naha kõige pealmine kiht epidermis, küüned, karvad ja hambavaap sünnivad kõik ühest, välimisest lootekihist ektodermist.
• Keskmine looteleht ehk mesoderm. Sellest arenevad süda, neerud, kuse- ja suguelundid, lihased, luustik, veresooned, veri ja sidekude.
• Sisemine looteleht ehk endoderm. Sellest arenevad kopsud ning seedeelundkonnaga seotud organid ja koed.
„Kuna nii närvisüsteem kui epidermis on mõlemad pärit ühest lootekihist ja loote arengus on neil tugev vastastikune mõju, võibki tasakaalustamatus närvisüsteemis olla nahal näha. See omakorda võib olla kaudne märk mõne olukorra ebameeldivast mõjust või reaktsioon sellele, mis niisuguse olukorra esile on kutsunud,“ jätkab Biechonski.
Kaks tähtsat küsimust
„Iga terviseprobleemi korral, olgu see seotud naha, südame, vähi, depressiooni või muuga, peaks alati esitama kaks väga tähtsat küsimust: millal, kui kaua aega tagasi see probleem algas ning mis su elus sellel ajal juhtus?“
Enamik neist, kes mõne nahaprobleemiga tema poole pöördunud, on kaotanud elus lähedase. Psühholoogi sõnul kehtib see iseäranis psoriaasihaigete kohta. Sümptomite rahustamiseks kasutatakse küll steroidkreeme, ent psoriaasi ravida ei osata, sest selle tegelikku põhjust ei teata. „Mina ka ei tea. Teen teoreetilisi oletusi, milles võib peituda tõde, aga võibolla ka mitte, ent asi on edasi uurimist väärt.“ Biechonski rõhutab, et ta ei pane diagnoosi, vaid aitab inimesel meelde tuletada, mis toimus tema elus ajal, kui probleem algas. Mis oli see emotsioon, mida ta siis tundis.
Lapsepõlves programmeeritakse meisse nii vanemate kui ühiskonna poolt, et on mõnesid tundeid, mida pole hea tunda. Näiteks leina. Kui keegi lapsele lähedane sureb, last matusele enamasti kaasa ei võeta, sest arvatakse, et see võib olla talle liiga ränk kogemus. Või siis ei taha täiskasvanud lapse ees näidata oma kurbust. Ema-isa püüavad oma maimukest heas usus kaotuste eest kaitsta. Ja nii kasvabki ta üles teadmisega, et on tundeid, mis tuleks oma sisemuses alla suruda. Siis aga juhtub inimese elus, olgu lapse või täiskasvanuna, midagi, mis selle ära peidetud emotsiooni pinnale toob.
Akne, dermatiit, allergia
Mees meenutab, kuidas ta 17-aastaselt ise aknega hädas oli, mispuhul arst soovitas tal tarvitada rahustava toimega kannatuslille preparaate. Akne vastu rahustit? Justnimelt.
Psühholoog paiskab õhku mõttekäigu – akne puhul on arvatavalt tegemist hormonaalsete muutustega organismis? Ent need on ometi kõigil, vistrikke samas mitte. Sama on sünnitusjärgse depressiooni või menopausiga. Miks mõnedel see esineb, teistel mitte? Need, kel tolmuallergia, võiksid koolitaja sõnul mõtiskleda selle üle, millest tekib kodutolm. Väga paljus meie nahalt mahapudenenud surnud ja keskmiselt iga 28 päeva järel uuenevatest naharakkudest. Mille vastu sa siis allergiline oled? Selle vastu, kes sa olid eile?
Antroposoofiline dermatoloog Brigitte Roesler Saksamaalt teab uurimistulemustele toetudes öelda, et näiteks need, kes hädas läänemaailmas iseäranis levinud nahaprobleemi – atoopilise dermatiidiga, need on sageli ka õhukese nahaga nii sõna otseses kui kaudses mõttes.
„Nad mõtlevad ülemäära, töötavad täieliku kurnatuseni ega kuula sõnumeid, mida keha annab. Ka on nad külmakartlikud ja seepärast teeks neile head jalad soojas hoida. Mitte ainult mõnusa olemise, vaid ka selle pärast, et paremini tunnetada oma füüsilist keha,“ annab tohter nõu. Veel soovitab ta enese ja oma naha väljast- ja seestpoolt tugevdamiseks püüda loobuda läänelikust elustiilist, s.t 24/7 elurütmist, stressist, linnakärast, samuti toetada seedimist ja soolestiku mikrofloorat. „Peaga“ töötegijaile tuleb kasuks pidada päevas korrapäraseid puhkepause, seitse tundi ööund on hea aga kõigile.
Keha ei valeta
Nahaprobleemid, enneaegne vananemine või kortsud räägivad Biechonski hinnangul mingist emotsionaalsest probleemist, mida inimene välja ei ela, vaid alla surub. Ja see on nahal näha. Ta toonitab, et see on tema arvamus, mis ei pruugi olla tõsi, ent uurimiseks tuleb ju kuskilt pihta hakata. Ka raske elu on nahal ja näos näha. Mõni vananeb ühtäkki järsult. Mis oli see hingetrauma, mis sellise äkilise vananemise kaasa tõi?
„Asi ei ole iseenesest hingetraumas, sest kõikidele ei too kaotus kortse näkku. Asi on inimese emotsionaalses suhtumises sellesse traumasse. Kas ma luban endal neid tundeid tunda ja lasen neil siis minna või surun nad alla.
Minu arvamus on, et kui emotsioone välja ei elata, ilmuvad nad naha pinnal nähtavale. Ja mitte ainult,“ räägib ta seosest tunnete allasurumise ning vähki, südame- ja muudesse tõbedesse haigestumiste kasvu vahel. „Meid õpetatakse tundeid kontrolli all hoidma, oma viha üle võitu saama, aga kes ütles, et viha ei ole hea? Neil, kes vihastavad, pole depressiooni. Võib-olla on depressioon hoopis võimetus viha välja näidata?
Meid õpetatakse olema tugev. Mina aga küsin: oled sa piisavalt tugev, et näidata välja oma nõrkusi või oled sa nii nõrk, et teeskled, et oled tugev? Oled sa piisavalt aus, et tunnistada, et mõnikord sa valetad või oled sa selline valevorst, et ütled, et sa ei valeta kunagi?“
Meel muretseb minevikus tehtu pärast ja pelgab tulevikku, püsib aga harva olevikus, siin ja praegu. Ainus, mis kohal on, on meie keha. Ja tema ei valeta Biechonski ütlemist mööda kunagi. Aga me ei kuula teda, vaid püüame kõigest aru saada loogikat kasutades. „Ent kui järele mõelda, on kõik meie probleemid, nii füüsilised, mentaalsed kui hingelised kokku võttes ebaloogilised, sest… me peaksime olema terved – meil on ju immuunsüsteem, ja peaksime olema õnnelikud, mitte muretsema. Püüd saada loogikaga aru ebaloogilisest on täielik ajaraiskamine! Kui meie probleemid aga ebaloogilised on, on neid järelikult põhjustanud meie ettekujutus. Ma olen veendunud, et probleemidele lahenduse leidmiseks oleks aeg hakata kasutama kujutlusvõimet.“
Valgus tunneli lõpus
Inimene peab iseenesestmõistetavaks, et aeg-ajalt tuleb tal käia hamba- ja silmaarsti juures, lasta mõõta vererõhku ning kolesterooli- ja veresuhkru taset – ühesõnaga tunda huvi oma füüsilise keha käekäigu vastu. Nähtamatu kehaga hakkame aga tegelema alles siis, kui midagi on juba juhtunud. Biechonski sõnum on mitte oodata, kui probleem platsis, vaid hoolitseda ennast arendades oma hinge- ja vaimutervise eest pidevalt.
Ja mitte suruda emotsioone alla või neid enda sisse ära peita. Tunnistada endale nende olemasolu ja lasta neil siis minna. Ning kui sind ahistab probleem, millest su enda jaks ja mõistus üle ei käi, otsi üles keegi, kes aitab sul mõista, kes sa oled.
Nahast üht-teist
• Nahk on oma pea 1,5–2 m2 suuruse pindalaga keha suurim ning oma pea
10-kilose kaaluga /nahk koos naha aluskoega/ inimese „kaalukaim“ elund.
• Nahal on hulk ülesandeid: kaitsta organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest; hoida organismis vee ja soojuse tasakaalu; sünteesida D- ja B-vitamiini; ladestada rasvu; olla tundeelundiks, sest temas asuvad puute-, valu- ja temperatuuritundlikud rakud ning närvilõpmed. Nahk on ka erituselund.
• Anatoomiliselt jaguneb nahk kolmeks kihiks:
marrasknahk ehk epidermis – pidevalt uuenev ja lameepiteelist koosnev kude. Epiderimise sügavamates kihtides on keratiini sisaldavad rakud, keratinotsüüdid. Epidermises asuvad ka pigmenti sisaldavad melanotsüüdid, millest sõltub naha värvus. Marrasknaha kõige välimises kihis on soomuseid meenutavad surnud rakud.
pärisnank ehk dermis – koosneb sidekoest, milles asuvad vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärmejuhad, karvasibulad jms. Pärisnahas olevate kollageeni-, elastiini- ja retikuliinikiudude võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse.
alusnahk ehk subkuutis – koosneb peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes, alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.
Autor: Marika Makarova
Allikas: makarikamaa.wordpress.com
