Prokrastineerimiseks võib olla mitmeid põhjuseid: ebakindlus, passiiv-agressiivsus, ülekoormatus, perfektsionism, hirm läbikukkumise või edu ees.
Kõige enam kasutatud vabandused edasilükkamiseks on, et “oodatakse õiget aega”, “ma töötan kõige paremini pinge all” ja “mul on halb olla”.
Taoliste vabanduste taga peitub sageli puudulik eneseväärtustamine. Ennast mitteväärtustav suhtumine võib olla põhjuseks, miks jäetakse pooleli haridustee, alustatud treeningud, ei suudeta olla edukas töös ega suhetes. Samuti soodustab vähene eneseväärtustamine jäämist olukordadesse-suhetesse, mis meid ammugi enam ei toida. Mantraks on lubadus – homme. Väärtuseks omaette saab teiste heakskiit, mille läbi end määratletakse. Välise heakskiidu puudumine on pahatihti põhjus, miks lükkame edasi meile endile oluliste tegude-tööde lõpuleviimist.
Pikemaajalisem prokrastineerimine kahjustab:
- meid endid – tekitab stressi, mis võib mõjutada tervist kui vaimset heaolu;
- suhteid – edasilükkav käitumine ning kokkulepete murdmine vähendab meie usaldusväärsust ning toob suhetesse ebakindlust;
- karjääri – nagu suheteski kaotame ka kolleegide silmis usaldusväärsuse ja pikemas perspektiivis võimaluse ametiredelil edasi liikuda.
Kroonilise edasilükkamise nõiaringist väljumiseks on vaja probleemi tunnistada. Teise sammuna tuleb püüda aru saada põhjustest, mis antud käitumisviisi esile kutsuvad. Kolmandaks sammuks muutuste teel on teadlik otsus muuta senist käitumismustrit, millele peaks järgnema tegelemine nii probleemi põhjustega kui uute, meid toetavate, käitumisviiside leidmise ja elluviimisega.
Millised võiksid olla uued käitumisviisid, mis aitavad?
- Kaardista oma aega – kuidas ja mille peale oma aega kulutad. Olles teadlik, kui palju mingid tegevused aega võtavad ja millistes valdkondades me kõige enam prokrastineerime, on lihtsam lahendusi leida.
- Mistahes suurem ettevõtmine on nagu arbuus – seda ei saa ühe ampsuga nahka panna. Mõnuga söömiseks tuleb arbuus lõigata väiksemateks tükkideks. Nii ka ülesandega.
- Tee teostamist vajavatest asjadest nimekiri ning märgi iga tegevuse juurde tähtaeg.
- Eemalda aja kaardistamisel välja tulnud segavad faktorid – facebook, telekas, jne. Võta teadlikult aeg, kus pühendud ainult vajalikule ülesandele.
- Teadvusta neid hetki, mil tekib impulss ülesandest kõrvale hiilida ja teha muid asju. Siis tuleta meelde, et proovid praegu lükata asja edasi ning pöördu tagasi vajaliku ülesande juurde.
- Tunnusta ja premeeri ennast, kui oled ülesande lõpetanud – see lisab motivatsiooni.
- Küsi abi, kui sa seda vajad. Otsi vajadusel terapeut, kes saab Sind Sinu teekonnal aidata.
Autor: Kadri Sakala, sertifitseeritud Imago suhteterapeut ja holistiline terapeut
Lugu ilmus originaalis ajakirjas Cosmopolitan, mai 2015
