Taasühendamise töö (Work That Reconnects) põhineb eeldusel, et kogu maailm on elus ning omavahel ühenduses ja pakub välja, kuidas läbi tänulikkuse, valu, värske pilgu ja edasimineku jõuda uuele, tervemale ja rõõmsamale maailmaga suhtlemise tasemele. See tähendab ka uut aktiivsust ning uut rolli, olgu siis kogukonnas, riigis või kogu maailmas. Uuenedes ja tervenedes ise uueneb ja terveneb maailm meie ümber. Nii lihtne ja samas keeruline see ongi.
Taasühendamise läbivaks teemaks on eluvõrgustik, mille sõlmed on teadvel ning igaühel neist on suures elutantsus oluline roll, olgu nendeks sõlmedeks sipelgas, vaal, karu, mets, muld, vesi, mägi, jõgi ja muidugi ka inimene. Meie praegune kultuur on küllaltki erandlik selles osas, et ainult inimest (ja mitte kõiki inimesi) peetakse teadvuslikuks olendiks, kes osaleb läbi oma kõne ja kirja lugude rääkimises, elu mõtestamises ja tuleviku kujundamises. Suur osa Maa kultuure on läbi aegade teadnud, et kõik on elav, kõigil on oma lugu ja kõik olendid osalevad aktiivselt pidevas maailma loomises.
Seetõttu on üheks taasühendamise praktikaks “kõigi olendite nõukogu” (Council of All Beings), mille eesmärgiks ongi erinevate olendite hääled inimesele kuuldavaks teha. Selleks võtavad protsessis osalejad teiste olendite rolli, elavad sellesse sisse ja räägivad, mis nad mõtlevad. Kusjuures, inimene peab esialgu vaikselt kuulama, mis ei olegi nii kerge ülesanne. Sellise praktika abil muutub laiem elukooslus meile palju mõistetavamaks ja isiklikumaks. Kui ikka karu või sipelgas ise ütleb, kuidas suur lageraie teda mõjutab, siis vast jõuab see ka kohale.
Taasühendamise protsessis vaatame ühiselt otsa ka asjadele, mida me tavaliselt näha ei taha, kuna nad segavad meie igapäevast elu. Me kõik oleme kogenud lootusetust ja valu nii iseenda elus kui laiemalt, seoses maa, rahva, looduse ja minevikuga. Võib-olla oleme selle matnud sügavale enda sisse, nii et igapäevaselt me seda ei märka, aga ometigi on ta olemas ning väljendub meie tegemistes või tegematajätmistes. Hea uudis on see, et valu on normaalne, sest esiteks see näitab et me oleme elus ja teiseks, et me oleme kõik omavahel ühendatud. Kolmandaks on valul ühiskonnas sama funktsioon mis inimkehaski, ta näitab, et miski meie suuremas kehas on korrast ära.
Meil Eestis on mitmeid mineviku ja ka olevikuga seotud blokke (sõdadest, küüditamistest ja veelgi kaugemalt tulevad hirmud jms), mis takistavad meil oma potentsiaali täielikumalt avamast. Nendega tegeleb kirjandus, muusika, omal moel ka poliitika. Aga mis oleks, kui tõstame need teemad üles konkreetselt enda sees ja vaatame, kas ja kuidas on meil isiklikult võimalik neid lahendada. Olgu öeldud, et meil on võimalik teha nii palju või nii vähe, kui hetkel suuremas plaanis lubatud ja kohane. Ja me saame alustada eelkõige iseendast. Aga samas kui on olemas tööriistad ja julgus teha seda, mis me saame teha, siis tehkem seda. Taasühendamise töö läbinud kinnitavad, et nad saavad töö lõppedes tõepoolest nagu uue hingamise ja värske pilgu, mis võimaldab neil palju ehedamalt ja aktiivsemalt elus olla.
25.-28. juulil toimub Taasühendamise töö kursus Eestis. Tegemist on teadaolevalt esimese põhjaliku Joanna Macy taasühendamise töö kursusega Eestis ning kõik avatud meelega huvilised on teretulnud Eesti jaoks sobilikku taasühendamise töö versiooni koos looma.
Loodus on meie ema. Me haigestume, sest elame temast äralõigatuina
Igal teol on tagajärg: loodus karistab pühapaikade rikkujaid ja rüvetajaid needusega
Looduses viibimine toob kasu tähelepanuvõimele ja vaimsele tervisele
