Valdav enamus eraharidusasutusi on tekkinud lapsevanemate initsiatiivil, kes soovivad pakkuda oma lastele parimat võimalikku haridust. Mis aga on on parim võimalik haridus? Kas see näitab hariduse kvaliteeti, kui lapsed oskavad 5-aastasena lugeda ja saja piires peast arvutada?
Läänemaailma edukultus on viinud selleni, et mängimise asemel on laste päevakava struktureeritud erinevateks õpi- ja treeningsessioonideks juba väga varajasest east. Organiseeritud joonistamise, laulmise ja liikumise tund asendab spontaanse maalimise, ümisemise ja puhtast rõõmust jooksmise ja turnimise. Seitsmendaks eluaastaks oodatakse lastelt sama, mida 30 aastat tagasi nõuti 10-aastastelt lastelt. Akadeemiliste võimete arendamise kõrval aga jäävad varju mitmed teised eluliselt palju olulisemad oskused.
Pediaatriline tegevusterapeut Angela Hanscom kirjutas väljaandele laps arendama oma vestibulaarsüsteemi (annab infot liikumise ja asendimuutuse kohta) iga päev mitmel erineval moel. Kaks korda nädalas trennis käimisest selleks ei piisa. Pidev tunnis nihelemine ja võimetus paigal püsida viitab sellele, et lastel ei ole piisavalt võimalik tunnivälisel ajal liikuda.
Aina suurenev käitumise- ja tähelepanuhäiretega laste hulk koolides on pannud mitmed õpetajad ja vanemad mõtlema – võib-olla ei ole asi lastes endis vaid meie ebarealistlikes ootustes nende käitumisele? Kui vana lapse jaoks on õieti eakohane istuda 45 minutit rahulikult paigal ja siis 10 minutit rahulikult jalutada, et taas 45 minutit paigal istuda? Tavalise eakohase liikumisvajaduse rahuldamine toob lapse jaoks koolis sageli kaasa õpetaja noomituse ja isegi karistuse. Lastel on aina vähem võimalik lihtsalt õues ringi joosta, keksida, jalgrattaga sõita, puu otsa ronida ja künkast alla rullida. Vanemate hirmud, koolide vastutusega seotud küsimused ja kiire elutempo on viinud selleni, et lapsed lihtsalt ei liigu piisavalt palju ja see tekitab probleeme nii nende füüsilise kui vaimse tervise jaoks.
Rõõmuta õpitu ununeb kiiresti
Lapsed õpivad kõige paremini läbi mängu. Mängides nad ei tea, et õpivad eluks vajalikke oskuseid, nad lihtsalt naudivad oma tegevust. Ameeriklane Tim Walker kirjutab väljaandele The Atlantic enda kogemustest Soome lasteaedadega ning tsiteerib vana Soome ütlust “Asjad mida õpid ilma rõõmuta, ununevad kiiresti”. Lasteaiaõpetajatel on aga väga suur surve pidevalt dokumenteerida ja õigustada seda, mida nad teevad, seetõttu jääb vaba organiseerimata mänguaega lastel aina vähemaks. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja planeeritud sisu.
Esimese seitsme eluaasta jooksul vajavad lapsed palju erinevad kogu keha tajusid haaravaid tegevusi, et arendada välja tugev keha ja terve mõistus. Parim keskkond selleks on värskes õhus pidevalt muutuvate ilmaolude ja maastiku keskel. Terviklik areng esimese seitsme aasta jooksul laob vundamendi terveks ülejäänud eluks ning selles perioodis vajaka jäänut on hiljem väga raske korvata. Kui lastel ei ole piisavalt võimalusi aktiivseks liikumiseks, erinevate pindade, tekstuuride, lõhnade, maitsete ja kogemuste kogemiseks omas tempos vaba mängu käigu, siis on nad suurema tõenäosusega hiljem kohmakamad, kehaliselt vähem võimekad, hädas tähelepanu probleemide, emotsioonide ja sotsiaalse suhtlusega.
Eeskuju Soome lasteaedadest
Eeskuju ja inspiratsiooni leidmiseks lastele eakohase keskkonna loomisel ei pea vaatama sugugi kaugele. Soome koolisüsteemi tuuakse sageli eeskujuks tervele maailmale ning Soome õpilaste stabiilselt tugev tulemus rahvusvahelise Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme: haridus kasvatuseta loob riskiühiskonna
Rea Raus: tänapäevane haridus taastoodab mehhanistliku mõtteviisi, mis on jätkusuutlikkuse kriisi juurpõhjus
Bill Gates: 11 soovitust noortele, mida koolis ei õpetata
Katkised hinged: kust saavad alguse lapse mured?
