Teismelise east saati saadab paljusid naisi sama mantra – jumala eest, et rasedaks ei jää valel ajal ja vales kohas. Oleme kuulda saanud, et laste saamine on justkui bioloogiline paratamatus, mis käib lihtsamalt kui ühismeedia skrollimine ja mida tuleb iga hinna eest kontrollida. Kui ühel hetkel õige aeg ja õige koht näib käes olevat, siis eeldame soovitud tulemuse saabumist loetud kuudega. Paljudel nii lähebki, aga teiste jaoks venib lapse saamine aastate pikkuseks teekonnaks. Pole vahet, kas püüad esimesi triipe oma elus või jookseb kodus juba kaks-kolm rõõmupalli ringi; pole vahet, kas oled kakskümmend viis või nelikümmend kaks; pole vahet, kas arstid on jõudnud mõne koledakõlalise diagnoosi juba välja öelda või veel mitte – raskustel lapse saamisega on hämmastav omadus panna sind kahtlema kõiges, mida arvad endast ja võimest üldse midagi siin maailmas ellu viia, kirjutab Evelin Eikner lehel Holistika.ee.
Enamasti oskavad arstid peensusteni lahti selgitada, mida emakas ja munasarjad teevad või tegemata jätvad ja kuidas see kõik täpselt toimub, aga isegi arstid ei tea paljudel juhtudel, miks keha nii teeb. Ja umbes 20% juhtudel ei oska arstid ka meditsiinilist põhjust leida. Tänapäeva meditsiin on arenenud imelisel moel, et aidata soovijatel beebid saada, kuid isegi kunstlik viljastamine pole kuulikindel lahendus.
Ettevõtlik naine, kes on otsustanud emaks saada, ei jäta midagi juhuse hooleks. Ta leiab parimad arstid, uurib läbi kõik infomaterjalid, teeb endale selgeks hormoonide toimimise peenused ja vaatab iga kivi alla, et lõpuks ometi lahendus leida. Lisaks enese arstide hoolde usaldamisele vaatab hakkaja naine üle ka kogu oma elustiili. Lapsesaamisest saab tipptasemel sooritust nõudev projekt. Vannitoast lendavad välja senised lemmiktooted, vitamiinide ja toidulisandite rivi järjest pikeneb. Üle saab vaadatud toitumine ja trennikava. Kõige õigemat aega edukaks seksiks ennustavad äpid ja moodne tehnoloogia.
Erinevalt poolt tuleb soovitusi järjest juurde – „”öö rohkem seemneid ja idusid”, “proovi joogat”, “nõelravi aitab kindlasti”, “mina jäin rasedaks kohe, kui hakkasin [sisesta oma lemmik toidulisand] võtma”. Ja loomulikult kõigi heasoovijate trumpäss – “ära mõtle sellele nii palju!” Vaatad vaheldumisi oma raviskeemidest küllastunud kalendrit ja heasoovijast sõpra ning tahaks ühte neist lihtsalt rusikaga lüüa. Ahastus ja meeleheide süveneb iga järgmise kuu ja siis juba aasta(te)ga. Sisemuses hakkab maad võtma tühjus, mille kõrval Surmaorg lausa kihab elust. Kõike on tehtud, kõike on proovitud. Mis mul viga on?
Kõikidel nendel nõuannetel, mida lisaks meditsiinile proovida, ei ole ju otseselt midagi viga. Mõned isegi ehk täitsa asjalikud. Võimalik, et oled füüsiliselt oma elu tippvormis. Paradoksaalsel moel võib aga jääda tähelepanuta see, mis on meile kõige lähemal – nii-öelda nina all või õigemini selle taga – sisemaailm. Sisemaailmas on kõik meie mõtted, tunded ja uskumused iseenda ja maailma kohta. Kas on võimalik, et meie mõtetes ja tunnetes toimuv mõjutab rasedaks jäämise võimalusi? Igal juhul on leitud, et viljatusega võib kaasas käia stress ja keerulised emotsionaalsed üleelamised. Ja teisalt on leitud, et positiivsete emotsioonide kogemine on seotud parema tervisega, samas kui pikaajaline stress häirib immuunsüsteemi, seedimist, südameveresoonkonda, und ja hormonaalset süsteemiRasedus, ravimtaimed ja toit: mida süüa ja mida oma menüüst välja jätta?
Selgeltnägija Viktoria Raidos: pere esimene laps saab endale suure osa suguvõsa jõust
Vanemlik hoolitsus esimestel eluaastatel mõjutab lapse aju arengut
Katkend Anni ja Tomi Rahula avameelsest raamatust “Tule meie juurde”, mis räägib kunstliku viljastamise keerulisest teekonnast
