Konkreetseid mehhanisme, kuidas uni immuunsüsteemi mõjutab, on mitmeid. Kõige olulisemad on Peedi sõnul uneaegsed hormoonide tasemete muutused: “Nimelt toimub une ajal teatud hormoonide taseme tõusmine ning teiste hormoonide taseme langetamine. Reeglina tõusevad une ajal kasvuhormooni ja prolaktiini tasemed. Mõlema nimetatud hormooni üheks ülesandeks on põletikuliste protsesside ja seeläbi ka immuunsüsteemi toetamine.”
Ärkveloleku ajal on aga olukord vastupidine. Keha soodustab une ajal põletikulisi, immuunsüsteemi tööd toetavaid protsesse, kuid ärkveloleku ajal surub neid alla. “Antud mehhanism on üldjoontes meile kasulik, kuna sel viisil saame ärkveloleku ajal olla võimalikult aktiivsed ning jätta põhilise võimalike ohuallikatega võitlemise perioodi mitteaktiivsesse puhkeoleku aega,” sõnas Peet.
Peedi sõnul on leitud lausa viiteid, et lühiajaline unepuudus vahetult enne või pärast vaktsineerimist võib mõjutada vaktsineerimise efektiivsust, kuna pärast vaktsineerimist immuunreaktsioon alaneb. “Ka mitmete teiste uuringute alusel toob lühiajaline unepuudus enamasti kaasa immuunreaktsiooni alanemise,” lausus ta. Samas lühiajalise unepuuduse uurimisel on ka vastupidiseid tulemusi, sest on ka uuringuid, mis näitavad, et lühiajaline unepuudus ei mõjuta immuunsüsteemi tööd või lausa võib seda ajutiselt parandada.
Veidi selgepiirilisemad on seosed pikaajalise unepuuduse ja immuunsüsteemi töö pärssimise vahel, selgitas Peet. Pikaajaline unepuudus tähendab nädalaid või lausa kuid kestnud ebapiisava uneajaga seisundit. Kui nende ainete tase, mis tavaolukorras aitaksid haigustekitajaga võidelda, on väga kõrge siis pikaajalise unepuuduse korral nende efektiivsus ohuallikaga võitlemisel on madal.
Kui organism on juba haigestunud, siis see hakkab mõjutama ka meie und. “Üldjuhul viirushaiguste peiteperioodil uneaeg veidi väheneb. Sümptomite ilmnemise faasis toimub vastupidine efekt ja üldine uneaeg enamasti pikeneb, seega reeglina magame haigena mõnevõrra rohkem, kui täie tervise juures olles,” selgitas Peet.
Kehva une põhjused
Kehva une puhul tuleb eristada kehva unekvaliteeti ehk une sügavust ja kehva unekvantiteeti ehk une pikkust. Unenõustaja Krista Peedi sõnul on kõige lihtsam märgata, kas meie une pikkus on mingil põhjusel lühenenud.
“Enamasti on põhjuseks kas elustiilist tulenevad valikud, näiteks sotsiaalsete kohustuste kokkuleppimine hilisõhtusesse aega. Stressi mõjud, näiteks ülesannete kuhjumise tõttu ollakse sunnitud “varastama” aega uneajast, kuid voodisse jõudes enam und ei tule, sest stressihormoonid hoiavad aju ärkvel,” selgitas Peet kehva une pikkuse põhjuseid. Ühtlasi mõjutab und kehv unehügieen, näiteks enne magamaminekut nutitelefonis olemine, millest tulenev valgus ei lase ajul uinuda.
Veidi keerulisem on olukord, kui kehva une põhjuseks on halb unekvaliteet, ütles Peet. Kehva unekvaliteedi põhjused võivad olla keskkondlikud, näiteks on tuba liiga palav või valge. Kehv uni võib tuleneda halvast unehügieenist, näiteks voodisse minemine liiga täis kõhuga või mõnest kehalisest probleemist.
Uneprobleemidest veidi ka numbrite keeles. Kroonilise unetuse levimus jääb umbes 10 protsendi juurde elanikkonnast. Lühiajaline unetus on umbes 30 protsendil elanikkonnast. Uneapnoe ehk uneaegse hingamishäire osas on levimus sarnane, jäädes eri allikate andmetel 20-30 protsendi tasemele.
Eesti Unemeditsiini Selts on kirja pannud hea une kümme soovitust:
- Minge magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuate hommikuks välja puhata.
- Vältige päevaajal tukastamist. Kui Te siiski tukastate, piirake seda 20 minutiga ja võimalusel ärge tukastage peale kella 14.00.
- Vältige alkoholitarbimist neli tundi enne magamaminekut (enam kui üks ühik alkoholi ehk üks pokaal veini kaks tundi enne magamaminekut rikub unekvaliteedi).
- Vältige ergutavate ainete nagu nikotiini (suitsetamine), kofeiini, šokolaadi ja kange tee joomist neli tundi enne uinumist.
- Vältige vahetult enne magama minekut kõhu liigset täissöömist, rasvaseid, praetud, vürtsikaid ja väga magusaid toite. Hästi sobib kergem eine: jogurt, kodujuust, puuvili.
- Mõõdukas füüsiline koormus ja tegevus värskes õhus soodustab und, seetõttu planeerige igasse päeva jalutuskäik, aiatööd vms. Vältige rasket füüsilist pingutust neli tundi enne uinumist.
- Koristage ja õhutage regulaarselt magamistuba, vahetage vähemalt iga kahe nädala järel voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks.
- Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus.
- Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist.
- Ärge kasutage magamistoana selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega.
Allikas: Unetehnoloog Kene Vernik annab nõu: mida süüa, et uinumine oleks kergem ja uni rahulikum?
Unespetsialist selgitab: millest tekivad une ja ärkveloleku rütmihäired ning kuidas neid leevendada
Uni uuendab sind: seitse põhjust, miks peaksid korralikult välja puhkama
