Üle 95 % populatsioonist on kolmandaks eluaastaks HHV-6-ga nakatunud, normaalse immuunsüsteemiga inimestel püsib viirus aga organismis mitteaktiivsel kujul. HHV-6 põhjustab varases lapsepõlves palavikku ja löövet ning see viirus levib sülje kaudu. Neil patsientidel, kel immuunsüsteemi toime alaneb, võib viirus reaktiviseeruda ja põhjustada neuroloogilisi häireid, entsefaliiti, kopsupõletikku ja organpuudulikkust.
Uues uuringus näidatakse, et antiviraalsed ravimid aitavad parandada tõsiseid neuroloogilisi sümptomeid, sh kroonilist valu ja pikaajalist väsimustunnet, mida CFS-i põdevad inimesed kurdavad. Ainuüksi Ameerikas võib selline antiviraalne ravi olla abiks hinnanguliselt 15-20 tuhandele CFS-i sarnase haigusega patsiendile.
Seos HHV-6 infektsiooni ja CFS-i vahel on üsna kompleksne. Pärast esimest kokkupuudet (nn primaarset infektsiooni) lähevad kõik üheksa siiani tuntud inimese herpesviirust vaikolekusse, samas võivad nad immuunsüsteemi tugevuse vähenemisel või inimese vananemisel reaktiveeruda ja põhjustada haigusi. Eelnevas uuringus on näidatud, et HHV-6 on inimese herpesviiruste hulgas ainulaadne – latentsusperioodi jooksul integreerub ta DNA telomeeridega. Selline integreerunud HHV-6 genoom võib päranduda vanematelt lastele ning vastavat seisundit tuntakse kui kromosomaalselt integreerunud HHV-6 ehk CIHHV-6. Kõigi teiste inimese herpesviiruste latentne genoom moodustab rakutuumas ringikujulise vormi, ega ole võimeline kromosoomidega liituma ning järgnevatele põlvkondadele edasi kanduma.
Uuringud näitavad, et umbes 0.8 % Ameerika ja Inglismaa populatsioonist on CIHHV-6 positiivsed, kandes igas rakus HHV-6 koopiat. Kuivõrd enamik CIHHV-6 indiviide on näiliselt terved, võib nende kaitsevõime teiste HHV-6 tüvede suhtes olla nõrgenenud. Mõned neist inimestest kannatavad CFS-i sarnase haiguse käes. Nii ongi näidatud, et tõsiste neuroloogiliste sümptomitega CFS-i patsientide seas on CIHHV-6 esinemus üle 2 %. Seepärast pakuvad teadlased välja CFS-i alakategooria ehk päriliku inimese herpesviirus 6 sündroomi (IHS).
Uuringus näidati, et ravimata jäänud kroonilise väsimussündroomiga CIHHV-6 patsientidel oli HHV-6 aktiivselt paljunev ja aktiivne. Neid patsiente jälgiti ravi käigus ning tehti kindlaks, et HHV-6 määratav mRNA tase kadus kuue nädalase antiviraalse ravi tulemusena. Lühiajalised ravikuurid avaldasid HHV-6 mRNA tasemele üksnes vähest mõju.
Uurijad oletasid, et integreeritud viirus reaktiveerus vastavatel patsientidel, oma üllatuseks tegid nad aga kindlaks, et IHS-i patsiendid olid nakatunud hoopis uue HHV-6 tüvega.
Toimetas: Katrin Sak
Allikas: www.teadus.err.ee
