Akne, nahaärritus ja -tundlikkus, allergia, kortsud, armid, kuperoosa, peanaha probleemid, rasedusarmid, veenilaiendid, vereringehädad, hingamisteede häired – see on vaid osa rohketest tõbedest, mille tõrjumises Sirje edu on saavutanud.
Ta on uurinud müügil olevate kreemide ja muude ravivahendite koostisosi ning teinud kindlaks nende toimed. Ilmselt pole see kellelegi üllatuseks, et kuid ja vahel koguni aastaid soojal poeriiulil seisvad kreemid sisaldavad säilitusaineid. Sirjel on nende kohta oma teooria: „Säilitusainete kogus on poekreemides suhteliselt suur. Kui loed koostist, on vesi nimekirjas alati esimene, seejärel tulevad toimeained ja paksendid ning lõpus 5-7 säilitusainet. Seaduse järgi peab kreemi koostisosade nimekiri olema selline, et mida rohkem on mingit ainet, seda eespool see on. Säilitusained on nimekirja lõpus, sest siis tundub neid olevat vähe, kuid sageli peaksid need asuma vee järel teisel kohal!”
Sirje sõnul leidub isegi beebiõlides naftast tehtud mineraalõlisi. „Need katavad naha justkui kilega. Kõik söögiõlid ei ole küll nahaõlid, kuid beebile võiks minu meelest sobida hoopis looduslik riisi- või aprikoosikiviõli!”
Sirje on kohanud erineva suhtumisega inimesi. On neid, kes jälgivad hoolega, mida söövad, ja muretsevad, kust saaks ökotoitu. Nahapind seevastu näikse paljude meelest asuvat väljaspool inimest. Kui võitlus toidu säilitus- ja E-ainete vastu on saanud enamikule südameasjaks, siis nahale määritavaid säilitusaineid ei panda tähele. Aga need mõjutavad ju samuti kogu organismi.
„Inimene ostab mahetoitu, aga peale määrib endale keemiat. Ma ei arva, et ta on rumal, pigem pole tal igapäevases rutiinis aega ennast kuulata ja analüüsida,” leiab Sirje, kes pole oma kreemidele iialgi säilitusaineid lisanud. Ta valmistab igale inimesele eraldi kreemi, millel on suhteliselt lühike säilivusaeg. Need, kes Sirje salongi jõuavad, vajavad ju ravikreemi kohe!
Miks just aroomidermatoloog?
„Sõna aroomiteraapia ajab inimesed segadusse,” möönab Sirje. Kuigi paberite järgi on ta aroomiterapeut, kutsub ta ennast aroomidermatoloogiks. Dermatoloogia tähendab ennekõike nahaga tegelemist ja aroomidermatoloog ühendab aroomiteraapia ja dermatoloogia.
„Millegipärast on levinud ettekujutus, et aroomiterapeudiks nimetatakse seda, kes teeb aroomimassaaži. Kursusi, kus õpetataks aroomiteraapiat massaažita, ei ole ma Eestist leidnudki. Mudimise juurde räägitakse paari sõnaga eeterlikest õlidest ja võib-olla mõnest baasõlist,” väljendab Sirje pettumust.
Sirje ei tee massaaži, vaid kasutab taimseid aroomravivahendeid naha tervendamiseks. Teadmisi on ta kogunud enamjaolt välismaalt tellitud erialastest raamatutest. „Praegugi plaanin osta üht, mis maksab 2000 krooni. See räägib nahahooldustoodete ja -kreemide looduslikest koostisainetest. Raamat ilmus juulis, nüüd ootan, kuni saan raha seda tellida.”
Baasõlid ja muud kreemide komponendid tellib Sirje Lõuna-Prantsusmaalt. Aroomiteraapiaga tegelemise algusaegadel katsetas ta mitme firma toodangut ja raiskas kümneid tuhandeid kroone, sest loodusliku pähe müüakse ka rämpsu. Praeguse tootjafirmaga on Sirje väga rahul. Ta on lausa ise firma esinduses kohal käinud.
Kreeme võlub Sirje kokku koduköögis. Ja ikka hommikupoolikul, sest siis on vaim värske. Kodused on juba harjunud, et külmutuskapid pole täis jäätist ja juustu, vaid hoopistükkis kreemide baasaineid.
„Palju aega võtab desinfitseerimine ja pesemine. Ma ei katsu käega ühtegi asja, mis kreemipurki läheb. Hoian piinlikult puhtust.”
Iga kreem sünnib spetsiaalselt tellijale. „Kreemikeetmine iseenesest ei ole kunst. Natuke uurimist ja pühendumist ning juba tead, kuidas toimida. Kunst on see, mida kreemi sisse panna ja kuidas komponente segada. Kas see on teaduslik või tunnetuslik? Ikka mõlemad.”
Võlukreemide reaalne toime
Sirje salong „Salubre” on tegutsenud viis aastat. Kreemide valmistamise juurde juhtisid naist tema enda vajadused. Arstid klassifitseerisid Sirje huuleprobleemi tõsiseks nahahaiguseks. „Lõigata ma end lasknud ja siis soovitati mul kasutada looduslikke kreeme. Olin tol ajal keskmine eesti inimene, kes ei teadnud looduslikest vahenditest suurt midagi. Etikette lugedes sain teada, et apteegikreemidel on kemikaalid sees. Nii ei jäänudki mul üle muud kui hakata ise kreeme tegema.
„Kõigepealt tegin endale näokreemi. Järgmise segasin isale: tal olid käed ja jalad nii kuivad, et nahale tekkisid sügavad veritsevad lõhed. Mõtlesin ise välja ravikreemi retsepti ning kasutan seda veritsevate lõhede raviks praegugi. Kuigi mul on igasugust kirjandust, pole ma ühtegi retsepti täpselt järginud: ma ei suuda kududa mustri järgi, saati siis panna kreemi sisse täpselt 1,3 grammi õli ja 0,8 ml vedelikku. Kreem tuleb ikka selline, nagu see tuleb.”
Kord astus salongi hoolitsetud keskealine naine, kelle lõhenenud nahaga käed veritsesid. „Ta oli murest murtud ja ütles, et häbeneb oma käsi ning hoiab neid taskus või selja taga, kuid töö tõttu on vaja tihti kätelda.”
Daam käis Sirje juures mitu korda ning ostis tema kreeme nii koju kui tööle. Kui ta viimane kord tuli, oli nahk korras. „Ta oli olnud kindel, et piinleb haigete käte pärast surmani, sest ükski kreem polnud aidanud. Ta oli paranemise eest väga tänulik.”
Mõne aja pärast tuli Sirje juurde selle naise poeg ja ka tema käed said korda. Tuttavate juhatusel on Sirjeni jõudnud rohkesti kliente. Paljud on otsinud abi juuste väljalangemise vastu.
„Mul on seerum, mis aitab seni, kuni juuksesibul on elus. Eeterlike õlide kontsentraat toidab ja elustab juuksesibulaid, peanahka ning vereringet. Aktiivsete sibulate arv peanahas suureneb. Tavaliselt osa juuksesibulaid tudub ja osa on aktiivne. Kui seerumit kasutada, tekib aktiivseid rohkem ja magavaid jääb vähemaks.”
Ka imetavale emale, kel juuksed välja langevad, teeb Sirje juukseseerumi. „JUba kahe kasutamiskorraga on saadud juuksed kinni. Kaellel, kes teeb viie-kuue korra kuuri, on kahe kuu pärast juba uus siidjas tukk.”
Sirje kreemilooming aina areneb, ta teeb üha uusi avastusi. Praegu leiutab ta hügieenilist huulepulka. „Teen varsti esimese partii. Selles huulepalsamis keemiat ei ole. Ei tohigi olla, sest kui nahk veel kuidagi aineid filtreerib, siis limaskest ei pea midagi kinni.”
Põhimure on akne
Kuigi hädasid on palju, pöördutakse Sirje poole põhiliselt aknega. Tüüpiline klient on 30 tuuris naine, kes on ära proovinud kõik aknevastased arstirohud, sealhulgas kõige mürgisemad, nagu Roaccutane, mis on Rootsis keelatud.
„Roaccutane kuivatab kõik limaskestad, kuni inimesel tekib tunne, et suu kuivab ja on lõhki. Mõni on sellega teinud mitu kuuri, aga läheb neli kuud mööda ja kõik on taas vana viisi. Kutsun inimesi üles enne rohu tarvitamist uurima, mis toimeda sel on.”
Akne puhul saab inimene peale kreemi Sirjelt põletikuvastase näotooniku ja eeterlikest õlidest seerumi, mis on mõeldud ainult vistriku peale: vahel piisab paarist korrast ja see kaob.
„Tervenemiseks kuluv aeg on individuaalne,” teab Sirje. „Naharavi on pikaajaline protsess, me räägime kuudest. Sellele on loogiline seletus: nahk uueneb nelja kuuga. Üksikjuhtudel võib minna aasta ja eriti rasketel kordadel on ravile läinud poolteist aastat.”
Sirje toob aknemure näiteks natuke alla 30-aastase naise, kelle seisund läks paremaks tasapisi. „Tema probleem algas juba puberteedieas, suurema osa teadlikust elust oli ta elanud vistrikega. Ravi lõppedes oli sel noorel naisel ideaalne nahk.
Eks tänajaid ole olnud palju, kuid leidub ka neid, kes lihtsalt kaovad, ilma et ütleksid: nüüd on korras ja ma enam su juurde ei tule.”
Järgib sisetunnet
Kergelt sensitiivsete võimetega Sirje on muutunud teiste ravijate juures suhtes ettevaatlikuks. „Kui vanasti mõtlesin tihti, et läheks sinna või tänna, siis nüüd kuulan sisetunnet. Olen plaaninud veel mõne vaimse meetodiga tutvuda, arenemiseks mingi kursuse läbi teha, aga pole avanenud ust, kust tahaks sisse astuda.”
Sirje teeb koduseid praktikaid ja mediteerib vähemalt korra päevas. „Teen meditatsiooni nii, nagu tunne tuleb. Ostsin ühe meditatsiooniraamatu, kus oli kirjas, et peab panema jala sinna, käe tänna… Nii ei saa olla. Meditatsiooni puhul pole oluline, mispidi mu näpud on! Ma lihtsalt olen, keskendun sisemisele minale ning päevamured ja erutus lakkavad olemast. Meditatsioonis leiab rahu. Tihti tekitan siis sisemise rännaku – eriti kui otsin lahendust mõnele elulisele probleemile. Kui mure on minevikust, tuleb minuga rääkima minu noorem mina, aitama võib ilmuda ka mõni kõrgem olend. Kui olen saanud meditatsioonis lahenduse, käib klõps.”
Sirje toob näiteks ühe suhteprobleemi, mis mõjutas tema elu päris pikka aega. Läks aega, et aru saada, milles on asi. „Emotsioon käis üles-alla, tundsin, et olen sügavas depressioonis, kuni ühel hetkel mõistsin, et ma lihtsalt ei võtnud teist inimest sellisena, nagu ta oli. Tahtsin teda muuta selliseks, nagu ta oli olnud viis aastat tagasi.”
Kui Sirje taipas probleemi olemust, tuli mõistmine. Ta muutus ise ja muutus ka suhe. Teine inimene ei suutnudki aru saada, mis Sirjega juhtus.
Ka joogaga on Sirje tegelnud – mitu aastat lausa iga päev. Nüüd on programm arenenud joogaelementidega võimlemiseks. „Mul tekkis artroos ehk liigesepõletik: kõik liigesed valutavad vahel. Ainsa võimaluse haiguse progresseerumist takistada pakub võimlemine. Teen soojendusharjutusi, venitusi, lõdvestusi.”
Üleloomulikud võimed on Sirjele isiklik, isegi pisut intiimne teema. Kord, kui ta tolmuimejaga tuba koristas, hakati tema silme ees justkui filmilinti kerima. „Nägin üht Eestis asetleidvat sündmust. Selle ajal sadas lund.” Mõni aeg hiljem toimuski kõik samas paigas täpselt nii, nagu Sirjele oli näidatud. Selliseid sisemisi ettenägemisi on talle antud veelgi.
Ometi on sensitiivne naine veendunud, et masside tervendamiseks pole ta aeg veel küps. Peavalu on ta kätega ära võtnud küll.
„Kui näen, et tütrel on paha olla, siis aitan. Tervendamine on mulle hobi eest. Ehk tuleb kunagi aeg seda teistele pakkuda, aga praegu ei ole ma kindel, kas oskan tervendamise väge juhtida.”
Seevastu kreemide valmimist oskab ta juhtida suurepäraselt. Enamik tema segude katsetajaid on saanud nahaprobleemidele abi. Kas pole see siis natuke võlurlik?
Loo autor on Aive Antsov, lugu on ilmunud Tervendajas märts 2011
Allikas: www.teraapia.com
