Enamik looduslikke rasvhappeid sisaldab süsinikahelat pikkusega 4-28 ning selle alusel jaotatakse neid lühikese, keskmise, pika ja väga pika ahelaga rasvhapeteks. Pika ahelaga rasvhappeid on kehal raskem lõhustada ja just need salvestatakse tavaliselt keha rasvavarudes. Kookosõli sisaldab keskmise pikkusega (5-12 süsiniku aatomit) süsinikahelat, mis lõhustatakse maksas kergelt ketokehadeks, mis vajadusel asendavad glükoosi ainevahetuse energiaallikana.
Vananedes väheneb aju võime kasutada energiaallikana glükoosi, eriti inimestel, kellel on ainevahetuse häired või insuliini resistentsus. Kuid keskmise ahelaga rasvhapeteks toodetud ketokehasid saab aju kasutada alternatiivse energiaallikana, kui glükoos ei ole kättesaadav.
Teadusajakirjas Neurobiology of Aging avaldati juba 2004. aastal uurimus, milles leiti, et keskmise pikkusega rasvhapete tarbimine parandas mäluprobleemidega ja isegi Alzheimeri tõvega vanadel inimestel kognitiivset funktsiooni. Tegemist ei olnud pikaajalise uuringuga – positiivseid tulemusi mälu ja kognitiivse funktsiooni osas nähti juba uuringu alguses. See leid ei saanud aga suure tähelepanu osaliseks, kuna farmaatsiatööstus püüdis luua ja patenteerida sama toimega ketoonkehi tootvat ravimit.
Kookosõli toimet on kirjeldanud ka Ameerika arst Mary Newport, kelle abikaasa Alzheimeri tõbi oli jõudnud väga raskesse faasi, kus ta ei suutnud iseseisvalt toime tulla igapäevategevustega. Dr Newport tahtis teda registreerida uue Alzheimeri ravimi katsetustele, kuid see ei õnnestunud. Hiljem lõpetati seesama ravimikatsetus, kuna selle tagajärjel suri üheksa inimest.
Olles teada saanud, et ravimikatsetustel uuriti sünteetilist ravimit, mis laguneks kehas ketokehadeks, otsustas dr Newport proovida hoopis kookosõli ja palmiõli, mis mõlemad lagunevad kehas ketokehadeks. Selle tulemusel nägi ta hämmastavat muutust, kuidas üsna lühikese aja järel hakkas abikaasa taastuma täieliku dementsuse staadiumist ning inimesi ja sündmusi ära tundma.
Allikas: Telegram.ee
